Arvustus. Kirev sulam Pixarist ja Mehhiko kultuuripärandist ({{commentsTotal}})

"Coco" Autor/allikas: Kaader filmist

Uus film
"Coco"
Režissöör: Lee Unkrich, Adrian Molina
Eesti keeles loevad peale Andreas Pook, Kaspar Velberg, Lauri Saatpalu, Terje Pennie, Hele Kõrve, Tiit Sukk jpt.
7/10

Pixari vastseim häbenematult sentimentaalitsev animafilm "Coco" viib animastuudiole tuttavad motiivid Mehhiko traditsioonide konteksti, rääkides moraliseeriva loo perekondliku tingimusteta armastuse tähtsusest.

Olles küll värske tuul stuudio loomingus, kasutab film liiga silmatorkavalt manipuleerivaid võtteid niinimetatud Pixari pisarate välja pigistamiseks, et mõjuda kultuuripärandi siira põlistamisena.

Mehhikos kõigi aegade kassarekordid purustanud "Coco" ehitab narratiivi surnute päeva tava ümber ning paneb rõhku perekonna ja traditsioonide austamisele ning surnute mälestamisele. Filmi raamiv teema on 12aastase peategelase Migueli soov murda välja pere kammitsatest, et järgida muusikuks saamise unistust.

Surnute hingede külaskäiku tähistav pidu kui filmi sündmuste ajatelg aitab Miguelil mõista kingsepast suguvõsa põlvkondi väldanud muusikaviha tausta ning viib ta seiklusele hingede maailma. Luukereesteetikat värviküllaselt, kaunilt ja rõõmsalt rakendades moodustab loodud maailm kontseptuaalse terviku, ehkki selles aset leidvad sündmused on täis mugavaid kokkusattumusi.

Miguel kohtub emotsionaalset õppetundi pakkuval teel eelkäijatega, kes aitavad lõpuks nii tal kui ta arvukal perel üksteist paremini mõista ja austada. Teekond hõlmab värvikaid, energilisi ja ilmekaid tegelasi nii elavate kui surnute maailmast, kellest enamus on visuaalselt silmapaistvalt loodud, osa neist vajutab aga liiga tuttavalt disneylikku sümpaatiapalumise nooti.

"Coco" Autor: Kaader filmist

"Coco" detailirohke filmimaailm ammutab laia haardega inspiratsiooni Mehhiko ajaloost. UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kuuluv surnutepäev ehitab loo üles, aga annab ka objektid ja dekoratsioonid külale ja kodule, kus Migueli pere elab. Traditsioonid on ka toidus, mida särtsakas ja otsekohene vanaema peategelasele pakub.

Lisaks tõlgendab filmi meeldejääv heliriba Mehhiko rahvamuusikat, millel on loo kontekstis selge ja põhjendatud roll. Pärimust peegeldab ka pere struktuur ja suhete dünaamika. Paljud detailid on esitatud allakriipsutatud kujunditena, mida on kerge asendada endale tuttava kultuuriruumi omadega ning see omakorda soodustab samastumist.

Näib, et Disney tütarettevõte Pixar on teinud põhjalikku tööd heastamaks emafirma katset muuta 2013. aastal kaubamärgiks pidupäeva tähistav mõiste Dia de los Muertos, millest firma pärast valju kära ja filmi pealkirja muutmist taganes.

Lisaks Disney räigele tootearendusele, mis seekord õnneks ei väljendu kultuuride rõvedas ja nüansitus ekspluateerimises, varjutab filmi vaatamiskogemust see, et "Cocos" rakendatavad tuttavad motiivid, sentimentaalsus ja emotsioonidega manipuleerimine moodustavad filmi mõjuvuse tuuma.

See põlvkondadeüleselt pisaraid imev tuum mõjub küll emotsionaalselt, ent tagasi vaadates kalkuleeritult ja toonilt testitult tuttavalt. "Coco" väljendusrikast filmimaailma ja südamlikku teemakäsitlust tuhmistab valemipõhine Pixari emotsionaalne skaala, võimendades motiivide standardsust.

Toimetaja: Kaspar Viilup



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: