Galerii: Selgusid kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid ({{commentsTotal}})

2. veebruaril algusega kell 19 anti Kultuurikatlas pidulikul auhinnagalal üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad eelmise aasta silmapaistvamaile kultuuri- ja sporditegelastele.

Igas kultuurkapitali valdkonnas kuulutati välja peapreemia ja elutööpreemia laureaadid, lisaks anti üle kehakultuuri ja spordi, kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ning audiovisuaalse sihtkapitalide aastapreemiad, kokku 58 preemiat.

Eesti Kultuurkapitali nõukogu esimees, kultuuriminister Indrek Saar õnnitles kõiki laureaate ja tõi esile Kultuurkapitali rolli Eesti kultuuri arendamisel.

„Tunnustus kuulub kõigile neile, kes on suutnud oma loominguga kinnistada või luua päris uusi tähendusi ja kõnetada suurt hulka inimesi. Tänu teile saame juubeliaastal kindlalt öelda, et Eesti keel ja kultuur on elujõuline, tugev ja arenev,“ ütles kultuuriminister.

Ta meenutas, et Kultuurkapital on Eesti riigist vaid pisut noorem ning selle ligi sajand tagasi kokku lepitud toimimispõhimõtteid pole muudetud. „Kultuurkapital on aidanud ellu viia ühekordseid häid ideid ja andnud hoogu kultuuri loojatele, tänu sellele on rahastatud suursündmuste korraldamist ja märgiliste ehitiste rajamist,“ lisas Saar.

Eesti Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks tõi välja, et alates 1994. aastast on Kultuurkapital toetanud kultuuri ja sporti kokku ligi 332 miljoni euroga. „Selline võimas panus tähistab Eesti taasiseseisvumise järgset suurimat edulugu, ühiskondlikku kokkulepet kultuuri ja sporti nii toetada,“ lausus Saks.

Galaetenduse lavastas Veiko Tubin, õhtut juhtisid Helena Pruuli ja Markus Habakukk, muusikat esitasid Maarja Nuut ja Hendrik Kaljujärv. Kokkuvõte auhinnagalast on ETV eetris 4. veebruaril kell 18.45. 

Peapreemiad (7000 eurot)

Kirjanduse valdkond:

  • Malle Salupere - raamatu "Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel" eest

Kehakultuuri ja spordi valdkond:

  • Aavo Aunroos - Eesti spordi kõiki tahke tundev, pühendunud ja põhjalik spordijuht

Näitekunsti valdkond:

  • Renate Keerd - teravmeelne Keerd-mäng sürreaalse ja reaalse piirimail. Jõulise isikupärase füüsilis-visuaalse teatripildi looja

Rahvakultuuri valdkond:

  • Heli Jürgenson - XII noorte laulupeo „Mina jään“ peadirigent
  • Margus Toomla - XII noorte tantsupeo „Mina jään“ pealavastaja

Helikunsti valdkond:

  • Olari Elts - Eesti heliloomingu edendaja kodu- ja välismaal

Arhitektuuri valdkond:

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) hoone loojad

  • Dan Dorell
  • Lina Ghotmeh
  • Tsuyoshi Tane
  • HG Arhitektuur
  • Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo
  • Kino Maastikuarhitektid

Kultuurkapital tunnustab kõrgelt loominguliste meeskondade ühistöö tulemust. Arhitektuurse lahenduse, avalike ruumide sisearhitektuuri ja maastikuga vormitud säng raamib aja ning sündmuste kulgemist terviklikus, dünaamilises keskkonnas. Kõrgelt seatud sihid ja mitmete loominguliste meeskondade koostöö on andnud Eesti kultuurimaastikule aastal 2017 olulise märgi.

Audiovisuaalse kunsti valdkond:

Aasta mängufilm "November"

  • Katrin Kissa
  • Rainer Sarnet

Kujutava ja rakenduskunsti valdkond:

  • Karin Laansoo
  • Kadri Laas

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse viljaka juhtimise ning paljude Eesti kunsti rahvusvahelistumisele kaasa aidanud projektide algatamise ja elluviimise eest

Elutööpreemiad (10 000 eurot)

Arhitektuuri valdkond

Mait Summatavet – erakordselt pika ja viljaka loometeega disainer, kes on ühesuguse virtuoossuse ja detailitäpsusega loonud nii mahukaid interjöörilahendusi, unikaalset mööblidisaini kui julgeid näitusekujundusi.

Kirjanduse valdkond

Mats Traat – vähemalt pooltsadat teost sisaldav looming on alates 1962. aastal ilmunud esikkogust “Kandilised laulud” olnud sõna otseses mõttes Eestimaad kaardistav. Sarnaselt Tšehhovile võiks ka tema kohta öelda: kui Lõuna-Eesti peaks kaduma, siis on võimalik seda tema teoste põhjal taastada. Ajaloo lõikes ulatab see teekond kaasajast Põhjasõjani.

Kehakultuuri ja spordi valdkond

Jüri Kalmus – jalgrattaspordi edendaja ja enam kui 50 aastat aktiivselt Eesti jalgrattaspordi arengusse panustanud noortetreener, kelle õpilastest on sirgunud suurmeistreid nii spordis kui ka elus.

Rahvakultuuri valdkond

Liivi Soova – Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu taaslooja ning käsitöö valdkonna edendaja

Näitekunsti valdkond

Roman Baskin – intelligentne komödiant nii lavastaja kui ka näitlejana, nii laval kui ka ekraanil

Audiovisuaalse kunsti valdkond

Mark Soosaar – Eesti filmiajaloo omanäolisemaid ja isepäisemaid dokumentaliste, kes on alati kohal, lavastades reaalsust nii kaadri taga kui otse kaadris

Kujutava ja rakenduskunsti valdkond

Tiit Pääsuke – viie aastakümne pikkuse kvaliteetse, omanäolise ning kaasaega kõnetava maaliloomingu eest, mis on mõjutanud eesti maalikunsti arenguid ning mõtestamist väga erinevatelt positsioonidelt.

 

Helikunsti valdkond

Peep Lassmann – traditsioonide edasikandja, kellel on pikaajaline viljakas tegevus interpreedi, pedagoogi ja muusikategelasena

Sihtkapitalide aastapreemiad (1500-5500 eurot)

Rahvakultuuri sihtkapital  

  • Janno Puusepp - harrastusteatrite aastapreemia teatrikunsti loomingulise tegevuse eest
  • Kersti Loite - käsitöö aastapreemia Virumaa rahvarõivaste uurimuse eest
  • Rasmus Puur - koorimuusika aastapreemia noorele dirigendile ja heliloojale
  • Juhan-Henrik Uppin - rahvamuusika aastapreemia rahvamuusikapeo loomingulisele juhile
  • Ants Taul - pärimuskultuuri aastapreemia torupilli traditsiooni hoidmise ja edendamise eest
  • Maian-Anna Kärmas - rahvakultuuri loomingu aastapreemia originaalheliloomingu eest tantsu valdkonnas
  • Liidia Konsa - rahvakultuuri aastapreemia loova kultuurikorralduse eest
  • Kairi Leivo - kultuurimälu talletamise aastapreemia

Audiovisuaalse kunsti sihtkapital

  • Sulev Keedus - aasta režissöör mängufilmi “Mehetapja / Süütu / Vari” ja dokfilmi “Sõda” eest
  • Sandra Jõgeva - aasta dokumentaalfilm –"Armastus….."
  • Chintis Lundgren - aasta animafilm – "Manivald"
  • Mart Taniel - aasta operaator filmi “November” unikaalse pildikeele eest
  • Liina Murd - missioonipreemia töö eest erinevate filmiprojektide ja vaatajagruppidega kinos Artis
  • Salme-Riine Uibo - taustajõu preemia hinnalise töö eest filmidel “Mehetapja / Süütu / Vari” ja “November”
  • Jörgen Liik - aasta filminäitleja filmidega “November”, “Mehetapja / Süütu / Vari” ja “Keti lõpp” tõusmise eest Eesti kinolinale
  • Rea Lest - aasta filminäitlejanna filmidega “Mehetapja / Süütu / Vari” ja “November” tõusmise eest Eesti kinolinale
  • Endel Koplimets - taustajõu preemia tootjasõbraliku suhtumise eest filmiprojektide rahastamisel
  • Eeva Mägi - noore filmitegija preemia julge visiooni teostamise eest lühidokumentaalfilmis “Lembri Uudu”
  • Matis Mäesalu - parim kunstnikutöö filmi “November” eest
  • Jaagup Roomet - parim kunstnikutöö filmi “November” eest
  • Kaur Kallas - eripreemia tehnoloogilise panuse eest maailma filmikunsti
  • Kaspar Kallas - eripreemia tehnoloogilise panuse eest maailma filmikunsti

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital

  • Holger Loodus - materjali- ja kontekstitundliku loomingu ning Tallinna Kunstihoone galeriis toimunud, nüüdisaegset temaatikat eri ajastute vaatepunktidest kujundlikult siduva väljapaneku "Teekond maailma lõppu" eest
  • Mari-Leen Kiipli - nähtava ja nähtamatu, järjepideva ja katkendliku silmapaistva sõlmimise eest läbi sisuliselt tundliku ja intensiivse loomingu, mida toetab veenev vormide ja materjalide süntees, isikunäitusel "Passiflora" Hobusepea galeriis ning videoinstallatsioonis "One-on-One" Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis
  • Rebeka Põldsam - Eesti lähikunstiajaloo uuelaadse mõtestamise eest Kumu kunstimuuseumis kureeritud näitusel „Anu Põder. Haprus on vaprus“, mis asetas Anu Põdra loomingu rahvusvahelisse konteksti ning tegi nähtavaks naiseks ja naiskunstnikuks olemise kogemuse
  • Eero Epner - Konrad Mäe elu ja loomingu põhjaliku uurimise ja rahvusvahelises plaanis teadvustamise ning mitmekihilise, tugevalt üldistusjõulise, kaasaegse lähenemisega kunstnikuportree loomise eest raamatus "Konrad Mägi"
  • Ketli Tiitsar, Kristi Paap - kaasaegse ehtekunsti praktikate järjepideva käsitlemise ja tähenduste avamise ning traditsioonilise ja uudse sidumise eest ehtes nii rahvusvahelisel kui kohalikul kunstimaastikul, mis kulmineerus 2017. aastal äärmiselt tugevaks ja veenvaks tervikuks ühisnäitusel Nature Morte. Cherries and Skeleton Tallinna Linnagaleriis 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: