Selgusid Eesti arhitektuurivaldkonna aastapreemiate laureaadid
Tallinnas Kultuurikatlas anti galaõhtul üle Eesti arhitektuurivaldkonna aastapreemiad, millest tegi ülekande ka ERR kultuuriportaal.
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital tunnustas preemiaga Kadarik Tüür Arhitektide viimaste aastate loomingut, milleks on Tondiraba jäähall, Tartu Ülikooli füüsikainstituut ja Viljandi laululava.
Kokku anti üle 16 Eesti sisearhitektide liidu, Eesti maastikuarhitektide liidu, Eesti arhitektide liidu ja Eesti kultuurkapitali preemiat erinevates kategooriates.
Eesti arhitektide liit andis esmakordselt üle liidu aastapreemia, mille pälvis Peeter Pere ja tema meeskond Lõuna-Eesti hoonekompleksi eest.
Eesti maastikuarhitektide liit andis üle auhinna “Eesti Maastikuarhitektuuri Aasta Tegu“, mille pälvis Eesti arhitektide liit „Eesti Vabariik 100“ arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ eest (töörühm kuulusid Kalle Vellevoog, Ingrid-Mald Villand, Ylle Rajasaar).
Eesti sisearhitektide liidu preemiad anti üle seitsmes kategoorias: parim ajalooline interjöör, parim büroo, parim kodu, parim näitus, parim restoran, parim ühiskondlik ruum ja parim installatsioon.
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali preemiad anti üle neljas kategoorias: arhitektuurialane tegevus, renoveerimine, restaureerimine ja arhitektuur. Enim tunnustust pälvis NOA restoran (KAMP Arhitektid, sisearhitekt Tarmo Piirmets), mis pälvis nii arhitektuuri sihtkapitali arhitektuuripreemia kui ka Eesti Sisearhitektide Liidu parima restorani preemia.
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali arhitektuuritegevuse preemia sai Epp Lankotsi doktoriväitekiri „Moodsa arhitektuuri kriitiline historiograafia. Modernsuse käsitlused Leo Gensi ja Leonhard Lapini arhitektuuriajaloolistes tekstides 1960.–1980. aastail“.
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali arhitektuuritegevuse preemia pälvis Andres Kure doktoriväitekiri „Boundary Disruptions: Late-Soviet Transformations in Art, Space and Subjectivity in Tallinn 1968–1979“ („Segilöödud piirid. Hilisnõukogude muutused kunstis, ruumis ja subjektsuses Tallinnas aastatel 1968–1979“).
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali renoveerimispreemia anti Maarjamäe lossi tallihoonele. Autoriteks Jaak Huimerind ja Tarmo Piirmets.
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali restaureerimispreemia sai Villa Pärnus. Autoriteks Jaak Huimerind ja Mari Kurismaa.
Eesti sisearhitektide liidu preemiad jagunevad järgmiselt:
Eesti sisearhitektide liidu preemia parimale ajaloolisele interjöörile: Energia avastuskeskus, autori d Sander Aas, Margit Aule, Margit Argus, Pelle-Sten Viiburg, Kadri-Maria Mitt, Robi Jõeleht ja Kaarel Nõmmik.
Eesti sisearhitektide liidu preemia parimale ühiskondlikule interjöörile: Hedon spaa Pärnus, autori d Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, Tuuli Trei ja Margit Teikari.
Eesti sisearhitektide liidu preemia parimale büroole: büroo Laial tänaval Tartus, autorid Ville Lausmäe, Kariina-Kristiina Kaufmann, Peeter Klaas ja Kadi Karmann.
Eesti sisearhitektide liidu preemia parimale kodule: Eisma sadamahoone, autorid Mari Kurismaa ja Indrek Allmann.
Eesti sisearhitektide liidu preemia parimale näitusele: näitus „Riik malelaual“ ja õpikeskkond Maarjamäe lossi tallihoones, autor Tarmo Piirmets.
Eesti sisearhitektide liidu preemia parimale installatsioonile: rändnäitus „Parlament 95“, autori d Janno Roos, Andres Labi, Ionel Lehari, Maret Põldre ja Taavi Rull.
Eesti sisearhitektide liidu preemia parimale restoranile: Art Priori, autor Kristel Jakobson (teine samasugune preemia läks restoranile NOA).
Kõiki nominente tutvustav näitus on avatud Eesti Kunstiakadeemia tulevases hoones kuni 18. detsembrini. Hiljem saab seda külastada 30. detsembrist kuni 17. jaanuarini Eesti Arhitektuurimuuseumis.
Toimetaja: Kertu Loide