Mark Soosaar: inimene ja loodus põgenevad teineteise eest hirmsa kiirusega ({{commentsTotal}})

Mark Soosaar
Mark Soosaar Autor/allikas: PM/Scanpix

Kultuurkapitali aastapreemiate jagamisel sai audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia režissöör ning Pärnu dokumentaalfilmifestivali eestvedaja Mark Soosaar. Uurisime võitjalt, kuidas on ta rahul praeguse loodusfilmindusega ning millistele Eesti tegijatele hoiab ta pöialt.

Palju õnne Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia puhul! On selline preemia teile tähtis või olete elu jooksul juba piisavalt kõiksugu tunnustusi saanud?

Tänu heade soovide eest. Eriline ikka. Meenub ühe kolleegi soov - tooge meile lilli siis, kui veel elame ja neid oma silmaga näeme.

Olete aastate jooksul teinud hulgaliselt loodusfilme ning näinud seda maailma seestpoolt, aga millised ajad on praegu loodusfilmis?

Inimene ja loodus põgenevad teineteise eest hirmsa kiirusega. Inimene on oma rumaluses ja kasuahnuses loodusele palju haiget teinud. Kahju, kui loodusarmastus muutub vaid virtuaalseks. Miniturniiri lapsed tundsid paugult ära teles nähtud pingviinide hääled ning jäävad ilmselt vastuse võlgu, kui kuulevad meie oma kosklapoegade piiksumist või kitsetallede virinat.

Mind on huvitanud need inimesed ja rahvad, kes loodusega ühte takti elavad - Lääne-Siberi handid, stepimongolid,  Ameerika indiaanlased nii põhjas kui lõunas ja... üks osa kihnlasi ka! Näete neid mu filmides rääkimas lindude, jaaguaride, kaamelite, hüljestega. 

On teil endal mõni film kusagil küpsemas? Kas võib lähiajal midagi oodata? 

Lõppjärgus on mitmeosaline film Kihnu poistest ja tüdrukutest. Olen erksamaid neist jäädvustanud kuus viimast aastat, küll pilli mängides, küll loodusega kahekõnet pidades.

Mis plaanid on teil Pärnu dokumentaalfilmifestivaliga?

Liikuda ikka edasi narratiivse, haarava dramaturgiaga dokfilmi  suunas ning samas mitte unustada, et ka tõsiteaduslikule dokile tuleb teha teed Eesti ühiskonda. 

Kas inimesed tunnevad selle festivali vastu huvi? On sellel kujunenud maailmas mingi omalaadne saatus?

Minu teada on meie festival ainus maailmas, kus kogu maa saab tänu ETV-le osaleda peakonkursil võistlevate filmide hindamises ning televaatajad otsustavad Eesti Rahva Auhinna laureaadi.

Kuidas Pärnus muidu laiemalt kultuurielus läheb? Toimub seal palju märkimisväärset ja põnevat?

Südasuvel on kultuurimelu tõesti laes. Aga meie probleem on, et see kõik kipub suikuma talveunne, lausa sügisest kevadeni...

Pärnu vajab aastaringseid, suuri rahvusvahelisi projekte. Üks neist on kindlasti Läänemere Kunstisadam, millele paneme nurgakivi 23. veebruaril. 

Kui vaatate kogu Eesti kultuuriruumi, siis on midagi sellist, millest tunnete puudust? 

Solidaarsusest loojate vahel.

On mingeid noori tegijaid, kellele hoiate pöialt ja kellest loodate suurt tähelendu? 

Kelly Sildaru Tallinnast ja Kase Kai Kihnust.



FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
"Emmannuelle'i jälgedes. Ahistamise ABC"

Urmas Vadi lavastab Tartus "Emmanuelle'i"

17. märtsil esietendub Tartu Uues Teatris Urmas Vadi autorilavastus “Emmanuelle’i jälgedes. Ahistamise ABC”. Laval Maarja Jakobson, Helgur Rosenthal ja Peeter Rästas (Rakvere Teater). Lavastuse kunstnik on Laura Pählapuu ning valguskunstnik Priidu Adlas.

KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: