Pärnu uue kunsti muuseumi jätkamist samas majas ümbritseb segadus ({{commentsTotal}})

Pärnu uue kunsti muuseum peaks 1. oktoobriks oma praegusest asukohast välja kolima. Siiski ei võta majaomanik aasta alguses sõlmitud lepingut sõna-sõnalt ja lubab muuseumil veel jääda.

Esplanaadi 10 hoones asusid 1990. aastate alguseni komsomoli- ja parteikomitee. Siis andis riik maja linnale, Mark Soosaar lõi Chaplini kunstikeskuse ja sai maja tasuta rendile. Chaplinist sai hiljem Pärnu uue kunsti muuseum.

2006. aastal müüs linn hoone enampakkumisel, hoone madalam osa jäi kasutusvaldusega uue kunsti muuseumile. Rohkem kui kahe aasta eest sai hoone omanikuks Novira Capital. Renti muuseum ei maksa, kommunaalkulud tasub linn. Aasta algul sõlmitud lepingu järgi peaks muuseum 1. oktoobriks välja kolima.

Pärnu uue kunsti muuseumi juht Mark Soosaar ütles "Aktuaalsele kaamerale", et linn on öelnud üsna selgelt, et on valmis ostma muuseumiosa ehk esimese korruse sellest hoonest tagasi. "See bürooblokk võiks ju saada loomeinimeste residentsiks, nii Eesti kui Soome loomeliitude liikmeid on 400, kes on juba teatanud, et nad oleks väga huvitatud siinsest loomekodust."

Novira Capital juht Arle Mölder kinnitas, et muuseum võib esialgu jääda, maale nad majast välja tõstma ei tule. Tema hinnangul teeb Soosaar õiget asja, aga tore oleks, kui mingi lahendus leitakse. Hoone tuli neile laenu tagatisena, tulu see firmale ei too. "Eraettevõttena ei saa ka muidugi lõpmatuseni sellist olukorda hoida, kus maja raha ei teeni," tõdes ta ja tõi välja, et oleks õige, kui muuseum selles hoones jätkaks oma tegevust. "Muidugi Pärnu linn võiks üks osapool olla, kes selle ostjaks oleks."

Pärnu linn siiski hoonet ega ka selle osa osta ei soovi. Aga kui Riigi Kinnisvara maja ära ostaks ja korda teeks, toetab linn muuseumi edasi. "Iseenesest me oleme põhimõtteliselt valmis, kuna ka praegu me neid hoone kulusid kanname, selles mõttes on linn kindlasti valmis muuseumi tegevust jätkama," sõnas Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius.

 

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: