Mark Soosaar: "100 kodukonda" viib mõtte saja aasta taha ja sada aastat ettepoole ({{commentsTotal}})

Möödunud aasta 4. detsembril avati Pärnu muuseumis fotograaf Andres Adamsoni näitus "100 kodukonda", mis annab läbilõike sajast pärnakate kodust sellisena, nagu need hetkel on. "OP" uuris režissöör Mark Soosaarelt, mida tema sellest näitusest arvas.

Mark Soosaare sõnul on "kodukond" uus tore sõna eesti keeles, mis assotsieerub kogukonnaga. "Andres Adamsoni fotodelt vaatavadki vastu Pärnu eramajade kodukonnad," selgitas ta ja lisas, et see viib mõtte saja aasta taha ja sada aastat ettepoole. "Johannes Pääsuke käis ka mööda maad ringi, palus inimestel tulla maja ette ja näidata ennast sellistena, nagu nad tahaksid olla, Andrese fotodest paistab välja soov näidata sada aastat eespool olevale ühiskonnale, kuidas me Eestis 2018. aastal elasime."

"Andres kasutab lamedat valgust nagu kasutati ka 100 aasta tagasi, kui magneesiumlamp lahvatas, tabades väga täpseid liigutusi," selgitas Soosaar ja tõi välja, et nendel fotodel on erinevad kodud viidud ühte hallikasse ja pastelsesse tonaalsusesse. "See kõik on päris suur kunst ja suur töö olnud, ning ikka selle kujundi nimel, et kuidas me ka ei virise ja ei vingu, on Eestil praegu üks väga helge aeg."

"Ma arvan, et pärnakatele on see märgilise tähendusega näitus, sest nad tulevad siia, vaatavad, kas on minu tuttav, mis mööbel neil on, mis asjad neil on, ja võrdlevad siis oma koduga," nentis ta, lisades, et Andres Adamson on kindlasti olukorda ka veidi ilustanud. "Iga kunstnik tahab, et tema tööd oleksid ilusad ja külvaksid inimestesse valgust ja tahtmist edasi elada."

Soosaar arvates poleks näituse "100 kodukonda" juurde selgitavaid tekste isegi vaja. "Need pildid ise on juba nii kõnekad, et enamike piltide puhul pole seda väga vaja, see on pigem näituse täiendav info," ütles ta ja tõi välja, et kahjuks on Eestis ka neid näitusi, kus muidu midagi aru ei saa, kui seda teksti ei loe. "Suurt kunstiteost ei oleks vaja tegelikult üldse seletada."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "OP"



FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: