Mark Soosaare sõnul on "kodukond" uus tore sõna eesti keeles, mis assotsieerub kogukonnaga. "Andres Adamsoni fotodelt vaatavadki vastu Pärnu eramajade kodukonnad," selgitas ta ja lisas, et see viib mõtte saja aasta taha ja sada aastat ettepoole. "Johannes Pääsuke käis ka mööda maad ringi, palus inimestel tulla maja ette ja näidata ennast sellistena, nagu nad tahaksid olla, Andrese fotodest paistab välja soov näidata sada aastat eespool olevale ühiskonnale, kuidas me Eestis 2018. aastal elasime."

"Andres kasutab lamedat valgust nagu kasutati ka 100 aasta tagasi, kui magneesiumlamp lahvatas, tabades väga täpseid liigutusi," selgitas Soosaar ja tõi välja, et nendel fotodel on erinevad kodud viidud ühte hallikasse ja pastelsesse tonaalsusesse. "See kõik on päris suur kunst ja suur töö olnud, ning ikka selle kujundi nimel, et kuidas me ka ei virise ja ei vingu, on Eestil praegu üks väga helge aeg."

"Ma arvan, et pärnakatele on see märgilise tähendusega näitus, sest nad tulevad siia, vaatavad, kas on minu tuttav, mis mööbel neil on, mis asjad neil on, ja võrdlevad siis oma koduga," nentis ta, lisades, et Andres Adamson on kindlasti olukorda ka veidi ilustanud. "Iga kunstnik tahab, et tema tööd oleksid ilusad ja külvaksid inimestesse valgust ja tahtmist edasi elada."

Soosaar arvates poleks näituse "100 kodukonda" juurde selgitavaid tekste isegi vaja. "Need pildid ise on juba nii kõnekad, et enamike piltide puhul pole seda väga vaja, see on pigem näituse täiendav info," ütles ta ja tõi välja, et kahjuks on Eestis ka neid näitusi, kus muidu midagi aru ei saa, kui seda teksti ei loe. "Suurt kunstiteost ei oleks vaja tegelikult üldse seletada."