Selgusid tänavused arhitektuuripreemiate laureaadid ({{commentsTotal}})

{{1512721740000 | amCalendar}}

Reedel anti Vabal Laval pidulikul auhinnatseremoonial üle Eesti Arhitektuuripreemiad 2017 mööduval aastal valminud parimate sisearhitektuuri, arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri saavutuste/objektide eest.

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad võitsid:

Eesti Rahva Muuseum, peapreemia – Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane (DGT Architects), Eesti-poolne arhitektuuripartner: Hayashi-Grossschmidt Arhitektuur, meeskond: Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi, Siim Endrikson, Eela Samblik, Sander Treijar, Liis Voksepp, Eesti-poolne sisearhitektuuri partner: Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo, Eesti-poolne maastikuarhitektuuri partner: KINO maastikuarhitektid

Kultuurkapital tunnustab kõrgelt loominguliste meeskondade ühistöö tulemust. Arhitektuurse lahenduse, avalike ruumide sisearhitektuuri ja maastikuga vormitud säng raamib aja ning sündmuste kulgemist terviklikus, dünaamilises keskkonnas. Kõrgelt seatud sihid ja mitmete loominguliste meeskondade koostöö on andnud Eesti kultuurimaastikule aastal 2017 olulise märgi.

Roosi tänav Tartus, maastikuarhitektuuri preemia – autorid maastikuarhitektid Karin Bachmann ja Mirko Traks (Kino maastikuarhitektid) ning arhitektid Toomas Paaver ja Tõnu Laanemäe (PAIK Arhitektid). Eskiisi etapis töötasid kaasa ka maastikuarhitektid Edgar Kaare ja Terje Ong (TajuRuum).

Sihtkapitali põhjendus: Roosi tänav seob vaheväravana kokku ERM-i ja Tartu linnasüdame. Lisaks tekib Roosi tänava näol Tartu jaoks uut tüüpi tänav-väljak, mis lisaks huvitavale teekonnale pakub soovijaile viibimiskohti, tegevust ja vaatamist. Tänav on linnaruumiliselt mugav, sidus ja atraktiivne, eelistatud on jalakäijad-kergliiklejad.

Rahvusarhiiv Noora, sisearhitektuuri preemia – sisearhitektuur Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, kaasa töötasid Helle-Triin Hansumäe ja Maarja Varkki (Vaikla Studio); arhitektuur Illimar Truverk, Sander Aas (Arhitekt 11), kaasa töötas Margus Soonets
Kvaliteetse ja läbimõeldud ruumi eest. Lahendus mõjub terviklikuna, arhitektuursest kontseptsioonist detailideni.

Toomas Tammis, tegevuspreemia
Töötades EKA arhitektuuriteaduskonna dekaanina andis ta noortele arhitektidele kaasa teadmise: iga hoone, iga ehitis, iga planeering peab muutma RUUMI paremaks. Parem RUUM muudab meid kõiki.

Arhitektuurikool (gümnaasiumiastmele arhitektuuri valikaine ja õpetajaraamatu koostamine), tegevuspreemia – ainekava ja õppeprotsessi kirjelduse töögrupp: Kadri Klementi, Kaire Nõmm, Toomas Tammis, Hannes Praks, koostöös Eesti Arhitektuurikeskusega

Noorte ruumihariduse järjepideva edendamise eest, mis on tipnenud gümnaasiumi arhitektuuriõppe valikaine väljatöötamise ja rakendamisega.

Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemiale kandideeris tänavu viis objekti, millest valiti võitjaks:

Eesti Rahva Muuseum – Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane (DGT Architects). Eesti-poolne arhitektuuripartner: Hayashi-Grossschmidt Arhitektuur, meeskond: Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi, Siim Endrikson, Eela Samblik, Sander Treijar, Liis Voksepp, Eesti-poolne sisearhitektuuri partner: Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo, Eesti-poolne maastikuarhitektuuri partner: KINO maastikuarhitektid.

Nominentide ja laureaadi osas langetas sel aastal otsuse tunnustatud Leedu arhitekt Vytautas Biekša, kes on arhitektuuribüroo Processoffice üks kolmest eestvedajast. Tema hindas võitjat järgmiste sõnadega:

“DGT Arhitektide poolt välja pakutud põhiidee on nii tugev, selge ja endassehaarav. Ainuüksi selle kontseptsioon kannab ise piisavat jõudu, mis suudab nii suuremõõtmelise projekti vedada läbi igast raskusest. Projekt haarab laia konteksti, tõustes Tarkovski filmistseeni mahajäetud lennuvälja maastikult ning lennates kaasaja ühiskonna immateriaalsusest Tartu linnamaastike moodi tundlike tuksetena rahulike loodusmaterjalidega siseruumidesse. Hoone tundub olevat laetud nii tähenduste kui isikupäraga, kuid samal ajal neutraalne ja kutsuv. Eesti Rahva Muuseum on tõeline Rahvuslik projekt ja kindel tänavune Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia võitja!”

Eesti Sisearhitektide Liit tähistas oma aastapreemiate väljaandmisega sel aastal olulist juubelit - preemiaid jagati 40ndat korda. Konkursile laekus tähtajaks 70 tööd, mille seast valis rahvusvaheline žürii, koosseisus sisearhitekt Kees Spanjers (Holland), arhitekt Jan Skolimowski, sisearhitekt/disainer Kaido Kivi, sisearhitekt Pille Lausmäe ja disainiajaloolane Kai Lobjakas, välja 33 nominenti ja 4 preemiasaajat.

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia võitjad on:

Näitus “Uurali Kaja” – Arhitektuuri kontseptsioon ja lavastuslik ülesehitus Jan Graps, Ken-Kristjan Ruut, Anne Määrmann (JANKEN Wisespace)

Žürii hinnangul on näitus võetud ette suure pühendumisega ja autorite ning panustajate tiim on olnud korraliku mängufilmi suurune – seda on näha ka töö tulemuses. Kõik osad on edasi antud stiilipuhtalt ja maitsekalt, detailsuse aste on väga suur, mängitud on erinevatele meeltele – tehtu viib oma mitmekihilisusega näituste teostuse täiesti uuele tasemele.

Korter Kivimäe tänaval – Ines Haak, Ingrid Songisepp (Ace of Space)

Žürii leidis, et korteris on detailideni läbi lahendatud erilahendustega vormid ja ruum, mille loomisel on lähtutud ajatuse printsiibist.

Rahvusarhiiv Noora – Urmo Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla, kaasa töötasid Helle-Triin Hansumäe ja Maarja Varkki (Vaikla Studio)

Žürii hinnangul joonistub siin selgelt välja hea koostöö ning mõistmine arhitektide ja sisearhitektide vahel. Nähtub oskus valida materjale, mis ajas püsivad ja mitte ainult ei püsi, vaid lähevad paremaks – läbivalt kasutatud betoon ja naturaalne vask on hea näide sellest.

Restoran Juur – Ahti Grünberg, Tõnis Kalve (SOO4 Interiors)

Žürii hinnang: Mõne ruumiga on nii, et astud sisse ja saad aru, et see ongi see. Kõik on paigas ja toimib. Olemasolnud võimas ajalooline ruum mängib samuti interjööri kasuks – on õhku, kubatuuri ja valgust.

Žüriiväline preemia – Eesti Sisearhitektide Liidu ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostöös väljaantav Vello Asi nimelise tudengipreemia pälvis EKA sisearhitektuuri eriala bakalaureuse tudeng Elin-Harriet Helemäe

Eesti Maastikuarhitektide Liidu konkursi žürii sõelus nominendid ning preemiate laureaadid välja kolmes kahes kategoorias: Maastikuarhitektuuri tegu 2017 ja , Aasta avalik ruum ja Tudengiprojekt. Žüriis osalesid maastikuarhitektid Teele Nigola, Sirle Salmistu, Remi Kübar ja Valdeko Lukken ning arhitekt Urmo Mets.

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiad võitsid:

Aasta avalik ruum

Roosi tänav Tartus – – autorid maastikuarhitektid Karin Bachmann ja Mirko Traks (Kino maastikuarhitektid) ning; arhitektid Toomas Paaver ja Tõnu Laanemäe (PAIK Arhitektid). , Eskiisi etapis töötasid kaasa ka maastikuarhitektid Edgar Kaare ja Terje Ong maastikuarhitektid Edgar Kaare ja Terje Ong (TajuRuum).

Sel korral premeerib žürii Roosi tänava loojaid, kelle abil on Ülejõe pargist Eesti Rahva Muuseumini sündinud Tartu linna üks lootustandev kiir. See kiir ütleb: “Tere, inimene!” Lootust annab see näidiseksemplar seetõttu, et juba täna on näha, et analoogset tänavaruumi esteetikat on asutud paljundama mujalgi. Lisaks avab see üheselt maastikuarhitektuuri võimekust pakkuda lahendusi. Iga ERM’i suunas liikuja võib sellele tänavale astudes kogeda aja ja ruumi suhtelisust – esteetiliselt meeldivas ning tähendusi vahendavas ruumis möödub aeg teisiti. Lahendus rahvamuuseumi marginaalse asukoha probleemile saabus läbi ruumiomaduste kujundamise. On lootust, et linna hooldusmeeskond õpib väärtustama uut tänavakvaliteeti seda asjatundlikult hooldades, on lootust, et see tänav on dünaamiline ajas ja ruumis ning areneb edasi.

Maastikuarhitektuuri aasta tegu 2017

Näitus “Kes loob linna?” – kuraatorid Pille Epner ja Kaja Pae, kujundaja Paco Ulman, graafiline kujundaja Tuuli Aule, ruumigrumaani kaardi graafiline illustraator Eleonora Kolycheva

On tähelepanuväärne, et selle aasta maastikuarhitektuuri tegu – näitus “Kes loob linna?” – on endasse haaranud mitmeid tänavusi kandidaate. Näituse raames loodud Tartu ruumigurmaani kaardilt leiab nii Emajõe aia, Taskupargi kui ka seekordse aasta avaliku ruumi preemia laureaadi – Roosi tänava. Ka Kvartali kaubamajaga külgnev jagatud tänavaruum, millega sel aastal tunnustust avaldame nii selle välja võidelnud arhitektidele kui Tartu Linnavalitsusele, on gurmaanikaardil pildile jõudnud. Näituse näol on tegemist omamoodi linnaruumi portreteerimisega, selle arengu dokumenteerimisega vaatajale sõbralikul moel. “Kes loob linna?” ei ole staatiline sündmus, sest temas sisaldub küsimärk – kuraatorid on kutsunud üles diskussioonile. Selliseid äratusi on hädasti vaja.

Juba mitmendat aastat toimus Moodsa Kodu portaalis Eesti Arhitektuuripreemiate nominentide osas publikuhääletus, millest võttis tänavu osa 3509 hääletajat, neist kõige enam – 2111 inimest – hääletas sisearhitektuuri valdkonna objektide eest.

Publiku lemmikuteks valiti:

Sisearhitektuuri kategoorias – hotell Lydia
Arhitektuuri kategoorias – Balti jaama turg
Maastikuarhitektuuri kategoorias – Aparaaditehase Taskupark
Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali valdkondade üleses kategoorias – Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite omaalgatuslik projekt LasnaVILJAmägi

Kõiki nominente ja nende autoreid saab näha virtuaalnäitusel www.arhitektuuripreemiad.ee.

Rahvusarhiivi arhitekt: lähteülesanne oli lihtne

Eesti Rahva Muuseum (ERM) pälvis nii Arhitektide Liidu aastapreemia kui ka Kultuurkapitali peapreemia ja lisaks veel sisearhitektuuri preemia näituse "Uurali Kaja" eest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tartusse läks aga teisigi auhindu. Rahvusarhiiv Noora võitis nii Sisearhitektide Liidu kui ka Kultuurkapitali preemia parima sisekujunduse kategoorias.

"Lähteülesanne oli lihtne, kuna tegemist oli Eesti rahvusarhiivi, Eesti mälupangaga, siis teha tuli lihtne, aga pommikindel maja," selgitas arhitekt Illimar Truverk.

"Me oleme mänginud materjalidega, mis on inimestel jäänud mällu - nõuka ajal oli linoleum ja vask -, just sellised asjad, mida ikka siin ja seal esines, nii et vase peale jäävad näpujäljed, need salvestuvad sinna majja," rääkis sisearhitekt Tüüne-Kristin Vaikla.

Aasta avalikuks ruumiks tituleeriti Tartu kesklinnast Eesti Rahva Muuseumi juurde viiv Roosi tänav, mis sai ka Kultuurkapitali maastikuarhitektuuri preemia. Roosi tänava lähtepunkt on inimene, mitte auto.

"Selleks et seda vahemaad inimese jaoks mentaalselt lühendada, kuna seal on mäkketõus ja Raadi on inimeste psühhogeograafilisel kaardil kaugel linnast, siis otsustasime, et tänav tuleb teha nii mõnusaks inimesele, et selle kaudu on tal hea käia ja aeg ei tundu üldse nii pikk," kirjeldas maastikuarhitekt Karin Bachmann.

Sisearhitektide Liit, kes jagas auhindu juba 40. korda, tunnustas teiste seas ka Ülemiste linnaku vanasse laohoonesse kujundatud restorani Juur sisekujundust, mis "oma karguses ja funktsionaalsuses toetab hästi moodsa eestimaise köögi mõnusa kiiksuga kontseptsiooni".

"Lampide kujundused laes, juhtmete sasipuntrad, valguslahendus, mis oli meile üllatus ja mille üle me naeratasime kohe suurelt, baari kohal olev lagi, mis on peeglist, väga kihvt värvide mäng, valguse mäng, kus peegli killud on erinevatel kalletel ja lisavad helke," rääkis Heili Politanov.

Kõigi nomineeritud arhitektuuriobjektide ja nende autoritega saab tutvuda virtuaalnäitusel www.arhitektuuripreemiad.ee.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital nomineeris preemiale kolmest valdkonnast 25 objekti. 

„Žürii eesmärk on olnud välja tuua ja esile tõsta valdkonna parimad saavutused. Auhinnakonkursi tulemused kokku annavad hea kuldlõike meie arhitektuurimaastikul toimuvast. Siia on koondunud tugevad ideed, targalt tehtud töö ja arhitektuuri lõpptarbija rahulolu. Sellisel viisil sündinud planeeringud, majad, ruumid ja maastikud kõnetavad kõige paremini avalikkust, tekitavad harjumuse tarbida head arhitektuuri ning tõstavad meie erialade mainet,“ rõõmustas Eero Jürgenson, žürii liige ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali esimees aastatel 2015-2017. Žüriisse kuulusid veel Ingrid Ruudi, Monika Järg, Peeter Pere, Paco Ulman, Siiri Vallner ja Merle Karro-Kalberg.

Toimetaja: Valner Valme, Reet Weidebaum, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: