Kultuurkapitali juht: 2017 oli Eesti kultuurile ja spordile hea aasta ({{commentsTotal}})

Kertu Saks
Kertu Saks Autor/allikas: Sandre Ilvest/Eesti Meedia/Scanpix

Kultuurkapitali juht Kertu Saks tõdeb, et see aasta pälvisid elutööpreemiad kultuuriheerosed, kes oleks võinud tunnustuse osaliseks juba ammu saada. Rääkides tulevikust, tunnistab Saks, et Kultuurkapitali eelarve suureneb iga aasta ning tellitud on ka uuring, et toetusi õiglasemalt vajajate vahel ära jagada.

Kui mõelda tagasi 2017. aastale, siis mida Te kultuurivaldkonnas esile tõstaksite?

Möödunud aastal paistis kindlasti kõige rohkem silma filmivaldkond. Seda oleme ju kõik tajunud, et Eesti filmikunst on arenemas uutesse kõrgustesse. Eesti filme tehakse rahvusvahelisel tasemel.

Tegelikult on see nii kõigis kaheksas kultuurivaldkonnas. Suurepärast tööd on tehtud igas neis. Selles mõttes oli 2017 Eesti kultuurile ja spordile hea aasta.

Rääkides preemiatest, siis kas tänavune saak erines kuidagi eelmistest?

Eks igal aastal, kui avalikustatakse preemia saajate nimekiri, on veidi see tunne, et kõik nad on tunnustuse ära teeninud ning see on väga õige, et just nemad selle preemia saavad. Tänavu oli sellist äratundmist aga varasemast rohkem. Sel aastal on näiteks elutööpreemia saajad kultuuriheerosed, kes on kõigile väga hästi tuntud. Kõigil inimestel on nendega mingi isiklik kultuurikogemus või seos. Nad on kas tema teoseid lugenud, vaadanud tema filme või nautinud tema muusikat. Jah, tõesti on tunne, et see aasta on need inimesed elutööpreemia ära teeninud. Natukene tekib ka küsimus, et oi, kuidas varem pole selle peale tuldud, et nad võiksid preemia saada.

Järgmise aasta laulupeo üldjuht Peeter Perens on öelnud, et laulupeota ei oleks Eestit. Kas võib öelda, et Kultuurkapitalita ei oleks Eesti kultuuri sellisel kujul või mahus nagu teda praegu on?

See on väga tore, et Te sellise seose tõite. Tõepoolest, ilma Kultuurkapitalita ei oleks meil kindlasti kultuuri sellises mahus nagu praegu. Eesti viis kultuuri ja sporti toetada on meil väga eriline. Seda võib pidada taasiseseisvunud Eesti üheks edulooks, et on olemas ühiskondlik kokkulepe, kus teatud protsent alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning hasartmängumaksust läheb kultuuri ja spordi toetamiseks.

Ükskord arvutasime eurodesse, et kui palju on Kultuurkapitali kaudu kultuuri ja sporti toetatud. See oli 332 000 miljonit eurot ehk üle veerand miljardi. See on ikka väga suur summa ja panus riigi poolt. Kõikjal pole samamoodi.

Lätis oli sarnane süsteem, aga majandussurutise ajal, aastatel 2008, 2009 tehti see ümber ning raha suunati mujale. Nüüd soovivad lätlased uuesti toetada aktsiisi ja hasartmängumaksurahadega kultuuri ja sporti. Sellist ideed on aga keeruline poliitilisel tasandil läbi suruda.

Peaksime eestlastena seega uhked olema, et kuigi me ei suuda kõiges kokku leppida, siis vähemalt see ühiskondlik konsensus on pidanud vastu kõikide valitsuste ajal.

Kultuurkapitali tulu põhineb suures osas hasartmängumaksul ning alkoholi- ja tubakaaktsiisil. Valitsus otsustas tõsta see aasta alkoholihindu oodatumast poole vähem. Kas see võib mingit mõju avaldada ka Kultuurkapitali jagatavatele toetustele?

Sellega on segadust olnud eelarvet koostades küll. Töötame rahandusministeeriumist saadud prognooside alusel ning alguses oli näha, et alkoholiaktsiis tõuseb korralikult. Kuigi seda on nüüd vähendatud, prognoosib rahandusministeerium siiski meile suurimat eelarve tõusu siiani.

Koostasime eelarvet siiski konservatiivsemalt, sest me ei tea, kas see tõus tuleb ikka nii suur, kui on lubatud. Kindlasti ei pea meie kultuuri ja spordiinimesed ning toetuse taotlejad muretsema. Ilmselt ei saa Kultuurkapitali eelarve olema väiksem kui 2017. aastal.

Kui palju on eelarve aasta aastalt suurenenud?

2017. aastal suurenes eelarve võrreldes 2016. aastaga 7 protsenti. Esialgne prognoos selleks aastaks oli 22 protsendine tõus alkoholi- ja tubakaaktsiisi pealt, kuid nüüd on see langetatud 19 protsendini. Kultuurkapitali eelarve oli möödunud aastal ligi 30 miljonit eurot, millest väga suur osa läks toetusteks, veidi oli ka halduskulu.

Kultuurkapitali toel on Eestisse ju ehitatud Kumu ning valminud Eesti Rahva Muuseum (ERM). ERMi rahastamine Kultuurkapitalil veel käib, sest kogu ehituse maksumus ei ole veel ära tasutud. Kolmanda kultuuriobjektina oleme asunud rahastama Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali rajamist, mis on oodanud oma järge 1985. aastast alates.

Kui Teid valiti Kultuurkapitali juhiks 2016. aasta sügisel, siis ütlesite, et tahate näha, mis mõju Kultuurkapital kultuurile avaldab ja sellega seoses olete hakanud nüüd seda ka uurima.

Oleme tõepoolest asunud uurima Kultuurkapitali toetuste mõju. Seda on vaja teha, kuna aastast 1994 on palju raha suunatud kultuuri ja spordi toetuseks. Mis on olnud aga mõjud kõigis toetatavas kaheksas valdkonnas? Kas on kuskil mingisugused lõtkud, mis on kannatanud ja kuhu oleks vaja raha rohkem suunata? Me ei tea seda tänaseni. Kirjaniku käest on keeruline küsida, kui mõjus on olnud tema raamat või mis efekti tekitas inimestele kellegi loodud kunstinäitus. Seepärast olemegi palunud teadlastelt abi.

Uuring on selleks, et teha tulevikus paremaid valikuid. Ka alasihtkapitalidele kinnitatud rahastus tuleks üle vaadata. Me tegutseme viieteistkümnes maakonnas. Ka seal on olnud väga suured muutused seoses regionaalpoliitikaga. Enam ei ole isegi rahvaarv maakondades see, mis enne, sest piirid on muutunud. Selleks, et teha loogilisi valikuid ja õiglaseid otsuseid, on vaja uurimused läbi viia.

Analüüs oleks kindlasti kasulik ka spordi- ja kultuurivaldkonna arengute prognoosimiseks. Ja ma näen, et me võiks tulevikus teha tihedamat koostööd ülikoolidega, et seda uurimust saaksid kasutada ka kultuuriuurijad oma teadustöödes.

Teine soov oli Teil Kultuurkapitali juhina tihendada koostööd. Mis samme olete selleks ette võtnud?

Oleme tahtnud olla kompetentsikeskuseks, kuhu jookseb kokku Eesti kultuuri ja spordi rahastamise info. Nii oleme teinud koostööd näiteks vastloodud Eesti-Soome Kultuurifondiga ning Balti Assambleega, mis on välja tulnud ideega, et Soomega sarnane koostööfond võiks olla ka Balti riikide vahel. Hea meelega oleksime abiks selliste suurte koostööfondide loomisel, sest Eestis on ekspertide baas, kes oskavad eri valdkondades projekte hinnata ning see süsteem toimib hästi. Kui luuakse uued fondid, siis hea meelega teeksime just ekspertide tasandil koostööd.

Kultuurkapitali tulust 3,5 protsenti moodustab riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiis

Kultuurkapitali tulust 46 protsenti moodustab riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksus (millest 63 protsenti eraldatakse riiklikult tähtsate kultuuriehitiste finantseerimiseks ning 37 protsenti eraldatakse stipendiumide ja toetuste jagamiseks ning halduskuludeks)

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: