Kunstihoone suurnäitus kutsub Eesti juubeliaastal arutlema riigi ja rahvuse keerukatel teemadel ({{commentsTotal}})

Lise Harlevi teos
Lise Harlevi teos "Mõtleme oma emakeeles" Autor/allikas: Tallinna Kunstihoone, Karel Koplimets

16. veebruaril avatakse Tallinna Kunstihoones rahvusvaheline kaasaegse kunsti suurnäitus "Riik ei ole kunstiteos", mis uurib lähenevast Eesti juubelist ajendatuna riigi, rahvuse ja rahvusliku identiteedi keerukust ja problemaatikat.

Tallinna Kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepa sõnul on Kunstihoonel keskse kaasaegse kunsti institutsioonina kohustus mitte lihtsalt tähistada Eesti riigi olemasolu, vaid teha sügavam sissevaade sellistesse olulistesse teemadesse nagu rahvus ja rahvuslik identiteet. "Lisaks tähistamisele peaks ühe riigi sajas juubel olema ka mõttekoht. Seetõttu otsustasime kolm aastat tagasi kutsuda teemat püstitama ja näitust kureerima Katerina Gregose, kuraatori kelle koostatud väljapanekud on tähelepanelikud käsitletava suhtes, visuaalselt tundlikud ning üllatavad."

Raudsepp kinnitas, et näituse keskseteks teemadeks on rahvusriik, rahvas ja rahvuslus. "Olen kodanikuna uhke, et Eesti riigi juubeliaastal on võimalik nendel teemadel avatult ja rahulikult arutleda, elame vabas ühiskonnas, küpses demokraatias."

Näituse on kureerinud Brüsselis elav kuraator, kirjanik ja lektor Katerina Gregos. Kuraatorina uurib ta kunsti, ühiskonna ja poliitika vahelisi seoseid, keskendudes eeskätt demokraatia, inimõiguste, kapitalismi, kriisi ja muutuvate globaalsete tootmistsüklite teemadele. Hetkel on ta Riia biennaali peakuraator ning Münchenis ja Samoses tegutseva Schwarzi Fondi kuraator.

Joonistuste, skulptuuride, fotograafia, tekstipõhiste tööde, filmide ja installatsioonide kaudu uurib “Riik ei ole kunstiteos” identiteedi, kuuluvuse ja ühismälu mõisteid ning natsionalistliku mõttelaadi ja riigiüleste institutsioonide (näiteks Euroopa Liidu) vahel valitsevat ebamugavat pinget. Tuues eri riikidest kokku üle kahekümne eripalgelise kunstniku, sh mitu uut tellimust, kaardistab näitus Mandri-Euroopa muutuvat poliitilist maastikku ja selle piire ning samuti eristava identiteedipoliitika probleemi.

Näitusel osalevad kunstnikud: 

Ewa Axelrad, Loulou Cherinet, Marta Górnicka, Lise Harlev, Femke Herregraven, Thomas Kilpper, Szabolcs KissPál, Stéphanie Lagarde, Ella Littwitz, Thomas Locher, Cristina Lucas, Damir Muratov, Marina Naprushkina, Daniela Ortiz, Katarzyna Przezwańska, Larissa Sansour, Jonas Staal, Kristina Solomoukha & Paolo Codeluppi. Eesti kunstnikest on näitusel esindatud Flo Kasearu, Jaanus Samma, Tanja Muravskaja, Kristina Norman ja Ivar Sakk

Eesti Vabariik 100 kunstiprogrammi kuuluv näitus on Tallinna Kunstihoone 2018. aasta näitusekava põhiekspositsioon, mis jääb avatuks 29. aprillini.

Toimetaja: Kaspar Viilup



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: