Kunstihoone suurnäitus kutsub Eesti juubeliaastal arutlema riigi ja rahvuse keerukatel teemadel ({{commentsTotal}})

Lise Harlevi teos
Lise Harlevi teos "Mõtleme oma emakeeles" Autor/allikas: Tallinna Kunstihoone, Karel Koplimets

16. veebruaril avatakse Tallinna Kunstihoones rahvusvaheline kaasaegse kunsti suurnäitus "Riik ei ole kunstiteos", mis uurib lähenevast Eesti juubelist ajendatuna riigi, rahvuse ja rahvusliku identiteedi keerukust ja problemaatikat.

Tallinna Kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepa sõnul on Kunstihoonel keskse kaasaegse kunsti institutsioonina kohustus mitte lihtsalt tähistada Eesti riigi olemasolu, vaid teha sügavam sissevaade sellistesse olulistesse teemadesse nagu rahvus ja rahvuslik identiteet. "Lisaks tähistamisele peaks ühe riigi sajas juubel olema ka mõttekoht. Seetõttu otsustasime kolm aastat tagasi kutsuda teemat püstitama ja näitust kureerima Katerina Gregose, kuraatori kelle koostatud väljapanekud on tähelepanelikud käsitletava suhtes, visuaalselt tundlikud ning üllatavad."

Raudsepp kinnitas, et näituse keskseteks teemadeks on rahvusriik, rahvas ja rahvuslus. "Olen kodanikuna uhke, et Eesti riigi juubeliaastal on võimalik nendel teemadel avatult ja rahulikult arutleda, elame vabas ühiskonnas, küpses demokraatias."

Näituse on kureerinud Brüsselis elav kuraator, kirjanik ja lektor Katerina Gregos. Kuraatorina uurib ta kunsti, ühiskonna ja poliitika vahelisi seoseid, keskendudes eeskätt demokraatia, inimõiguste, kapitalismi, kriisi ja muutuvate globaalsete tootmistsüklite teemadele. Hetkel on ta Riia biennaali peakuraator ning Münchenis ja Samoses tegutseva Schwarzi Fondi kuraator.

Joonistuste, skulptuuride, fotograafia, tekstipõhiste tööde, filmide ja installatsioonide kaudu uurib “Riik ei ole kunstiteos” identiteedi, kuuluvuse ja ühismälu mõisteid ning natsionalistliku mõttelaadi ja riigiüleste institutsioonide (näiteks Euroopa Liidu) vahel valitsevat ebamugavat pinget. Tuues eri riikidest kokku üle kahekümne eripalgelise kunstniku, sh mitu uut tellimust, kaardistab näitus Mandri-Euroopa muutuvat poliitilist maastikku ja selle piire ning samuti eristava identiteedipoliitika probleemi.

Näitusel osalevad kunstnikud: 

Ewa Axelrad, Loulou Cherinet, Marta Górnicka, Lise Harlev, Femke Herregraven, Thomas Kilpper, Szabolcs KissPál, Stéphanie Lagarde, Ella Littwitz, Thomas Locher, Cristina Lucas, Damir Muratov, Marina Naprushkina, Daniela Ortiz, Katarzyna Przezwańska, Larissa Sansour, Jonas Staal, Kristina Solomoukha & Paolo Codeluppi. Eesti kunstnikest on näitusel esindatud Flo Kasearu, Jaanus Samma, Tanja Muravskaja, Kristina Norman ja Ivar Sakk

Eesti Vabariik 100 kunstiprogrammi kuuluv näitus on Tallinna Kunstihoone 2018. aasta näitusekava põhiekspositsioon, mis jääb avatuks 29. aprillini.

Toimetaja: Kaspar Viilup



FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
"Emmannuelle'i jälgedes. Ahistamise ABC"

Urmas Vadi lavastab Tartus "Emmanuelle'i"

17. märtsil esietendub Tartu Uues Teatris Urmas Vadi autorilavastus “Emmanuelle’i jälgedes. Ahistamise ABC”. Laval Maarja Jakobson, Helgur Rosenthal ja Peeter Rästas (Rakvere Teater). Lavastuse kunstnik on Laura Pählapuu ning valguskunstnik Priidu Adlas.

KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: