Tallinna Kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepa sõnul kujutavad avalikel hoonetel esitatud laused endast tavaliselt mõnda põhimõtet või motot, mis väljendab mingit ideaali või vanasõna.

“Harlevi bänner kasutab seda väljendusvõimalust, et käsitleda emakeele isiklikku kogemust ja seda, kuidas mõtetes võime oma emakeelt edasi kasutada, kuigi me selles igapäevaselt enam ei räägi. Usun, et see suuremõõtmeline ja silmatorkav teos riigi peaväljakul annab meile võimaluse järele mõelda. Ta paneb meid juurdlema emakeele tähenduse üle meie elus aga ka sellele, et kõigil meil, kes me tähistame seekordset erakordset vabariigi aastapäeva ei ole sugugi üks ja sama emakeel. Samuti paneb ta meid küsima siinsete elanike emakeelte tuleviku järele, meie identiteedi tugevuse ja hapruse järele. Meie riigi sajas aastapäev on selleks just õige hetk," selgitas Raudsepp.    

12 meetri kõrgune ja 12 meetri laiune bänner katab Tallinna Kunstihoone fassaadi kogu keskmise osa. Bänneril on olemasolev fassaad tähistatud piirjoontega ning sellele on lisatud oranži-valgetriibulised aknakatted ja tekst „Mõtleme oma emakeeles ka siis, kui selles ei räägi“. Lise Harlev on 1973. aastal Taanis Odenses sündinud kunstnik, kes elab ja töötab Berliinis. Harlevi teosed esitavad julgeid ja tihti kahetähenduslikke lauseid, mis kasutavad avaliku ruumi siltidel, bänneritel, kuulutustahvlitel ja reklaampostidel levinud sümboleid, motiive ja tüpograafiat. Ta lihtsad tekstid ja kujutised esitavad ebamugavaid küsimusi näiteks rahvusliku identiteedi ja kultuurinormide kohta. Nende näiliselt vahetu lihtsus kannab endas tundlikku ebamäärasust ja irooniat, mis paneb meid peatuma ja nähtu üle järele mõtlema. 

Katerina Gregose kureeritud näitus "Riik ei ole kunstiteos" (17. veebruar - 29. aprill) uurib riigi, rahvuse ja rahvusliku identiteedi keerukust ja problemaatikat ning nende praegust muutlikku olukorda Euroopas natsionalismi ja populismi taaselustumise tingimustes, pakkudes sellele teemale nüansirikkamat käsitlust, mis ulatub kaugemale tavapärasest vastandumise retoorikast. Tuues eri riikidest kokku üle kahekümne eripalgelise kunstniku, sh mitu uut tellimust, kaardistab näitus Mandri-Euroopa muutuvat poliitilist maastikku ja selle piire ning samuti eristava identiteedipoliitika probleemi.