Kibuse esimene animafilm "Teofrastus" põhineb Astrid Reinla samanimelisel raamatul ning jutustab südamliku loo kassi pilgu läbi.

"Kui ma mõtlesin selle loo peale, siis ma mõtlesin välja sellise asja nagu plastiliinirealism, mida maailmas pole väga olemas. Kui tehakse animafilmi, siis nad on stiliseeritud. Meie taotlus on realism, et suurtes plaanides sa näed seda seda plastiliini võlu, et päris käed on seda liigutanud, see annab mingit atmosfääri juurde, nii et minu jaoks see film ei saagi olla mingis muus tehnikas," selgitas režissöör.

Plastiliin sulab, tahkub, määrdub ja praguneb. Pärast iga liigutust tuleb nukke kohendada ja nii päevast päeva. 16-minutilise animafilmi võtted kestavad seetõttu pool aastat ning kaasatud on hulgaliselt inimesi. Kõige peenema töö teevad ära kunstnik ja animaatorid.

"Me tõesti paneelide kaupa siis ehitasime selle Mustamäe maja üles, ta on nüüd kaetud plastiliiniga, kõik need kivikesed said siia peale pandud, et eemalt võib-olla tundub, et see ei ole plastiliinimaja, et see on mingi muu kivipuru, aga meil on väga palju ka lähikaadreid, kus kass siin ronib ja siis me näeme, et see on tõesti käsitsi voolitud," rääkis kunstnik Pärtel Tall. "Seda konkreetset maja tegime kaks nädalat ja neid maju on siin seitse tükki."

Animaator Olga Bulgakova omakorda rõhutas, et peategelasest kassi karvamuster on väga oluline. "Iga kord, kui ta vahetab poosi, ma pean seda uuesti peale kandma. Ta on mitmest osast, käpad liiguvad ja kui ma selle tagasi panen, siis muster on kadunud ja ma teen kõik uuesti."

Haruldane plastiliinitehnikas film pole veel valmiski, aga juba tunnevad selle vastu huvi filmifestivalid. Sügisel peaks värske animafilm "Teofrastus" ka Eesti publiku ette jõudma.