Pariis meelitas sõjajärgsetel aastatel kokku massiliselt kunstnikke erinevatel põhjustel, kes põgenes kodumaal valitseva poliitilise surve eest, keda meelitasid sõjaveteranidele pakutav tasuta õpe tuntud kunstikoolides ning prantsuse valitsuse toetav suhtumine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sõjast taastuv Pariis püüdis murda eelarvamust, nagu jätaks n-n Pariisi vanakooli kunst modernismi vaid välismaalaste hooleks. Linna kunstielu püüdis siduda omavahel nii traditsioone kui modernismi, iga kunstnik püüdis sealjuures säilitada ka oma kultuurilist ja isiklikku kunstnikuidentiteeti.

Näituse kuraator Sergue Gilbaout sõnas, et nad tahavad väljapanekuga näidata migratsiooni tähtsust. "Kõik Pariisi tulnud kunstnikud seisid vastakuti teise keele ja kultuuriga," sõnas ta ja nentis, et 1960. aastatel valitses Pariisis uus tarbijaühiskond, mille vastu kunstnikud tugevalt reageerisid. "Isegi rohkem kui popkunstnikud Ameerikas," kinnitas ta.

Näitus on üles ehitatud kronoloogiliselt ning väljas on pikalt unustuses olnud töid Picassolt, Kandinskylt, Carmen Herreralt, Ellsworth Kellylt ja paljudelt teistelt. Näitus Madridis on avatud kuni 22. aprillini.