Loodusmuuseumi uus näitus räägib Eesti soodest ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Viis protsenti Eesti maismaast on kaetud elussooga, mida on oluliselt vähem kui tavaliselt arvatakse ja vanades raamatutes kirjutatakse, ütlevad loodusmuuseumi töötajad. Loodusmuuseumi peagi avataval uuel püsinäitusel saab tutvuda meie soode tüüpidega ja nendega, kes seal elavad - olgu ta loom, putukas või taim.

Muu hulgas on näitusel võimalik kohtuda pisikeste putukate ja ämblikega, kes meie soodes elavad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuraator Ulla Männi selgitas, et kuna soos käies on raske oma silmaga putukaid näha, siis on näitusel võimalik seda teha suurendava digimikroskoobi abil.

Samuti näeb näitusel selliste loomade tegevusjälgi, keda ekspositsioonis ennast ei olegi.

"Meil on võimalik nupule vajutades leida vitriinist looma väljaheide, seal näiteks on näha, et mätta otsas on käinud rebane," rääkis Männi.

Kõige põnevamaks peavad muuseumi töötajad eksponaati, kus peab soos kõndides tegema õige valiku, et mitte sisse vajuda: ekraanilt näeb soomaastikku, kus peab aga muudkui edasi minema.

"Seisad siin oma koha peal ja teed jalaga oma valiku, millisele kolmest mättast või rohust otsustad astuda. Teed valiku siit oma jalaga ja saad tagaside, kuidas läks - kas vajusid sisse või on vaja kiiremini edasi liikuda, et mitte vajuda, või võid julgelt edasi astuda," kirjeldas Männi.

Loodusmuuseumi uus püsiekspositsioon on pühendatud soodele, kuna tegelikult on Eestis elus soodega kaetud vaid viis protsenti.

"Ehk siis, kus toimub turba ladestumine pidevalt ikkagi edasi ja nad saavad elada oma õiget soode elu, tegelikult on meil neid väga napilt. See väärib meeles pidamist. Sellel näitusel püüamegi kõikvõimalikud soodega seonduvad küsimused ja probleemid ja rõhuasetused paika saada," ütles kuraator Loore Ehrlich.

Laias laastus on Eestis kolme tüüpi soid. Esialgu on soo kujunemisel tegemist madalsoo, seejärel siirdesoo ja lõpuks rabaga.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: