Senine laudis pidas vastu üle 55 aasta ning emeriitprofessor Karl Õigeri sõnul on laulukaart peetud maailmaimeks. "See oli kogu maailmas ainulaadne. Kõik rippkonstruktsioonid ja rippkatused, mida varem tehti, nende kontuur oli toetatud ümberringi kogu perimeetri postidele, aga siin pool kontuuri rippus õhus. Sellist polnud enne tehtud ja ega teda pole tahetud hiljem ka väga teha," selgitas mees.

Viimased lauad lüüakse paari nädala jooksul ning paralleelselt käivad plekitööd. Suvel toimuvaks laulupeoks saab kaar valmis.

Riik eraldas laulukaare remondiks riigieelarvest 330 000 eurot, teist samapalju lisas linn.

Tuleval aastal on ees suured pidustused, mitmekordne juubel – esimese laulupeo toimumisest möödub 150 aastat, esimesest tantsupeost möödub 85 aastat.