"Põhjalas vohab kultuurikvartal täie hooga, aga see kortermaja on tõesti üks esimesi elumaju. Muidu on siin büroopinnad ja poekesed, restoranid ja kohvikud, aga kui see kortermaja valmis saab, toob see siia ööpäevaringse elu. Ja see on tegelikult isegi märgiline," rääkis Tali.

Uus eluhoone on ehitatud kunagise kummikutehase tootmishoone sisse ja peale. "Kui ma siia esimest korda tulin, siis vedelesid siin mingid gaasimaskide ja kummikute kastid, hästi palju oli tuvilaipasid, selline mahajäetud industriaalelu," meenutas Tali.

Vanadele tehasepiirkondadele elu sissepuhumine on Tali sõnul üsna levinud formaat. "Fookus ei ole enam niivõrd uuele tühjale platsile tehtud linnaruumidel, vaid me võtame olemasoleva tööstuspärandi ja me töötame selle sees ja sellega arvestades. Nagu sedasama kortermaja ei ehitatud nullist üles, vaid me ikkagi toimetame olemasoleva betooni sees. Ja mõnes mõttes on see väga jätkusuutlik – me kasutame ära selle hoone taristu, mis meil juba on. Me ei lammuta kõike, vaid ühest küljest säilitame selle identiteedi, aga samas me suudame moodsa arhitektuuriga siia uue elu sisse tuua, nii et pärast ei saa arugi, et me oleme kusagil vana kummikutehase sees," rääkis ta.

Koplis kui uues Tallinna tõmbekeskuses, näeb Tali suurt potentsiaali. "Ütleme nii, et see oleks imelik, kui see nii läheks. Kui mõelda selle peale, millised kaardid Koplile on kätte mängitud – tohutu pikk merejoon, hästi palju rohelust. Ja mõnes mõttes on Kopli ikkagi väga kesksel kohal ka Tallinna kaardi peal," tõdes Tali.

Küsimusele, et kes ja kus otsustab, millistest piirkondadest saavad uued populaarsed tõmbekohad, on Tali hinnangul raske vastata. "Linnal justkui väga selget sellist kava ei ole, nii et paljuski on see eraarendajate teha ja mõnedel lihtsalt tuleb see paremini välja. Tegelikult ikkagi turg paljuski dikteerib seda," ütles Tali.