"Keraamika kannab | Loading Ceramics" esitleb Eesti Kunstiakadeemia rahvusvahelise lühiresidentuuri käigus valminud keraamikatöid, mis üllatavad nii suuruse kui tehnika poolest. Residentuuris osalenud arhitektid, disainerid ja kunstnikud võtsid ette kohaliku Kunda savi ning kasutasid teoste loomiseks traditsiooniliste meetodite asemel 3D-printerit.

Näituse kuraatori ja kunstikeraamika spetsialisti Lauri Kiluski sõnul on näituse näol tegemist ka uurimistööga. "Me uurime selle materjali võimalusi 3D-printimise kontekstis. Ja eesmärgiks on olnud nende vormidega tavakeraamika mõistest suuremaks minna."

Kuraatori ja arhitekti Martin Melioranski teatel sai keraamikateoste 3D-printimine alguse Eestist umbes 6–7 aastat tagasi Madis Kaasiku ning mõndade arhitektuuri osakonna lõpetajate ja Lauri Kiluski eestvedamisel.

Melioranski lausus, et keraamikateoste 3D-printimise teeb keeruliseks õige seadme valik ja selle juhtimisoskuse omandamine. "Siinkohal saaks eraldi esile tuua Kaiko Kivi, kes on meile programmeerinud spetsiaaltarkvarad, millega üldse printida saab. Tööstusroboti võib finantsi olemasolul igaüks osta, aga seda printima saada ei ole alati nii lihtne."

Kuigi näiliselt teeb robot inimese eest teose valmistamise töö ära, on kunstniku roll ja järelvalve saviga printimisel siiski äärmiselt oluline.

"Isegi, kui ma prindiks välja täpselt sama 3D-faili, ei tuleks välja sama asi," tõdes kaaskuraator ja kunstnik Varvara Guljajeva. "See pool pilvest võttis aega 12 tundi," tutvustas ta. "Me kasutasime kaugeid tarkvarasid ja panime kaamerad üles, et saaks süsteemi välja lülitada kell 12 öösel."

"Selle too nimi on "Allpool pilve"," näitas Guljajeva. "See ei ole tehisintellekt, see on naturaalsel intellektil põhinev tehisintellekt," selgitas ta. "Ülimalt tehnoloogiline töö, aga sama palju kunstniku töötunde nõudev protsess."