Seedri huvi propagandavahendite kogumise vastu sai alguse ülikooliõpingute ajal, kui ta pidi ülekohtuselt palju kokku puutuma nõukogude armeega. Pärast kooli lõppu kinkisid sõbrad-kursusekaaslased talle mõne meene ja lipu ning nii see kõik algas.

"Panin nad kodus pööningule, aga siis kingiti veel juurde ja nii see (kogu) kasvas. Ja ühel hetkel ma mõtlesin, et see tasub eksponeerimist. Neid asju kogunes ka väga palju," rääkis Seeder.

Viljandi Metalli kontoriruumides asuva muuseumi ametlikul avamisel käis koguga tutvumas ka ajaloolane David Vseviov, keda hämmastas kollektsiooni suurus.

"See süsteem oli ju meid mattev oma propagandaga, oma sõnumitega ja kuidagi ta tuleb nii ehedalt esile tänu sellele kogusele. Aga et kollektsioonis on mõned šedöövrid selle sõna otseses tähenduses, seda muidugi poleks oodanud. Näiteks kunstnik Merkulovi Lenini pea, mis oli omal ajal kunstiteos, aga ta on teostatud ülimalt professionaalselt," rääkis Vseviov.

David Vseviov soovitab alati mõelda, mida toonaste maalide, plakatite ja lippudega tegelikult taheti saavutada.

"Ma arvan, et see on erakordselt oluline, kui seda näitust külastavad nooremad inimesed, et nende kõrval seisaks mõni minuealine ja natukene avaks neid taustu," sõnas ta.

Vseviovi hinnangul suudab Stalini-aegset Nõukogude Liitu propagandas ületada ainult praegune Põhja-Korea.

"See on teatud mõttes ka hoiatus, et me mäletaksime oma ajalugu ja see ohutaju ei kaoks, et inimestel oma iseseisev mõtlemine selles propagandas kaduma ei läheks," ütles Seeder.

Viljandi propagandamuuseumi saab külastada ainult eelneval kokkuleppel.