Keelesäuts. Kes ees, see esiisik
2025. aasta õigekeelsussõnaraamatusse lisatud sõna esiisik on sooneutraalne alternatiiv sõnale esimees. Kuigi seda kasutatakse eesti keeles veel harva, on sõna kasutus viimastel aastatel sagenenud, rääkis Elisabeth Kaukonen Vikerraadio keelesäutsus.
2025. aasta õigekeelsussõnaraamatust leiab ka sellise uue sõna nagu esiisik. See tähistab ametinimetuse esimees sooneutraalset sünonüümi. Ehkki esiisik on üsna harv, leidub selle kasutamist siin ja seal siiski. Näiteks 2023. aasta eesti keele ühendkorpuses on esiisikul 37 kasutusjuhtu. 2021. aasta veebikorpuses aga kümme ning 2019. aasta omas neli kasutusjuhtu. Seega võiks oletada, et sõna on keelekasutuses aegamööda sagenenud.
Sõna kasutust illustreerib lause "Mõlemas linnas esinevad videokõne vahendusel Solargroup'i esiisikud" või ka lause "Eesti suurimat tudengite liikumist asuvad juhtima esiisik Britt Järvet ja aseesiisik Tambet Anja". Mõnel juhul ilmneb esiisik ka kasutuses 'tähtis, esindav isik' – nagu lauses "Kas see on eetiline ja moraalne riigi esiisiku puhul?"
Aga miks siis üldse kasutada sellist sõna, kui esimees on juba olemas? Ühes oma uurimuses leidsin, et kui ametinimetuses esineb otsesõnu meest väljendav osis, siis see mõjutab keelekasutajate tõlgendust1. Nii on ka esimehe puhul – kui rääkida esimeestest, jääb automaatselt mulje, et tegu on alati eelkõige mehega, kuid juht võib olla ka muu soo esindaja. Sellised sõnad nagu esimees esindavad üldistatud maskuliinsust – neid kasutatakse mis tahes soost inimesele osutamiseks. See aga ei tähenda, et need oleks tähenduse poolest neutraalsed, nagu tõlgenduse uurimise kaudu on leitud2.
Niisiis, kui keel on väga mehekeskne, siis on seda paratamatult ka mõtlemine. Sellel võib aga olla reaalset elu mõjutavaid tagajärgi – näiteks võib töökuulutuses mehele osutava sõna kasutamine tuua kaasa olukorra, kus naised positsioonile ei kandideerigi3. Et seda vältida ning võimalikult palju inimesi keeles kaasata, ongi kasutusele võetud sooneutraalsed sõnad. Paljudes keeltes, nagu inglise, aga ka soome, on esimehest tänaseks juba sagedaminigi kasutusel neutraalsed variandid (ingl chair, sm puheenjohtaja).
Seega on esiisik lihtsalt üks võimalus, kuidas neutraalselt väljenduda. Kasutada saab ka sõnu juht, direktor või Euroopa Parlamendi sooneutraalse keele juhiste järgi ka spiiker või eesistuja. Muidugi võib rääkida ka esimeestest ja esinaistest, aga tasub meeles pidada, et nendel sõnadel on sooline tähendus: mees osutab ikka mehele ja naine naisele.
***
1 Vaata ka https://vikerraadio.err.ee/1609357981/keelesauts-kes-tood-teeb-see-sugu-ei-karda
2 Elisabeth Kaukonen, Polina Oskolskaia, Liina Lindström & Raili Marling 2025. Gender, language and labour: gender perception of Estonian and Russian occupational titles. Frontiers in Communication 9. https://www.frontiersin.org/journals/communication/articles/10.3389/fcomm.2024.1454022/full
3 Loe lisa Elisabeth Kaukoneni artiklist "Kuidas on lood soolise tasakaaluga eesti keeles?", mis ilmus Feministeeriumis aastal 2022.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: Vikerraadio





















