Keeleminutid. Sõnade uued sugulased

EKI tootejuht Esta Prangel avab seekordsetes "Keeleminutites" mitmete meile tuttavate sõnade ootamatut päritolu.
Enamasti ajendab sõnaraamatut avama praktiline probleem: ei olda kindlad kirjapildis või soovitakse täpsustada sõna tähendust. Sõnaraamat pole aga pelgalt asine infoallikas, vaid ka omamoodi kultuurilooline teos, mida on põnev sihitultki sirvida. Üks sõnaraamatu kihistusi, mis sel moel mõnusat ajaviidet pakub, on sõnade päritolu.
Sõnaveebis leiab päritoluinfot EKI ühendsõnastikust (ÜS), milles on kirjeldatud ligi 28 000 eestikeelse sõna tulekut eesti keelde. Umbes kolmveerand neist sugupuudest on EKI vanemleksikograaf Udo Uibo uurimistöö vili, mis ilmus algselt teoses "Eesti keele sõnaraamat 2019". Kaetud on nii põlissõnad (kibe, kaaren), laensõnad (tohuvabohu, komeet), kõlasõnad (krõmps, kökimöki), tootenimed (kets, oss), tõlkelaenud (teatejooks, veresaun) kui ka tehissõnad (siiras, etlema). Kõige sagedamini on jälgede ajamisel jõutud tagasi saksa, vene või inglise keeleni. Tänavu sügisel tuli neile seltsiks veel ports sõnasuguvõsasid "Võõrsõnade leksikonist" (VSL). Sealt lisandus etümoloogiat peamiselt sõnadele, mil on võõrapärased struktuurijooned ning mis on eesti keelde tulnud ladina või kreeka keelest (hüperbool, ignorant).
Mõni päritolupuu võib olla võrdlemisi igav: eestikeelne pitsat tuleb venekeelsest sõnast печать ja ongi kogu lugu. Rohkem pakuvad aga põnevust juhtumid, kus enne eesti keelde jõudmist on sõna läbinud hulga keerdkäike võimalikult paljudes keeltes. Selles kategoorias on rekordiomanik aprikoos, mille juured ulatuvad ladina keele sõnani praecoquum, mis on tähendanud varajast või varaküpset. Ladinast laenati see aga kreeka keelde, sealt araabia keelde, edasi romaani keeltesse ja sealt omakorda germaani keeltesse, kust see lõpuks eesti keelde jõudis. Peaaegu sama pikk teekond on registreeritud sõnadel daam, riis, reket, sigur. (Tõe huvides tuleb küll mainida, et pika teekonna läbi teinud sõnu on rohkem kui Sõnaveebist praegu nähtub, kuna ÜS-iga liidetud andmed on veel täiendamisel.)
Huvitavad on ka sõnad, mille juurte tagaajamine ehk ootamatute tulemustega lõpeb – kas siis seepärast, et kõik on alguse saanud hoopis kauge tähendusega sõnast või mõnest keelest, mida meist väga kaugel räägitakse. Näiteks populaarne dekoratiivtaim pelargoon on oma nime saanud selle järgi, et ladina keeles tähendab pelargos toonekurge, kelle noka kujulised on taime viljad. Kaugetelt maadelt tulevad lähemate keelte kaudu tabu (tonga keelest), tätoveerima (tahiti keelest) ja ananass (tupii keelest). Samas pakuvad üllatusmomenti ka läti ja leedu keelest laenatud sõnad: sõber, vagel, tuhat ja takjas.
Kui Sõnaveebi on tuldudki järele vaatama õigekirja või tähendust, tasub tegelikult pilk heita ka päritolu andmete plokki, kuna just seal võib peituda mõne reegli või kokkuleppe põhjus ja seletus. Vaadake või sõnu dekaad, liiderlik ja apelsin ning veenduge ise!
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Keeleminutid"





















