"Ühel korral olin ma tema artist talk´il, kus ta rääkis oma teostest. Ühel hetkel võttis ta välja pisikese tamburiini – maailma kõige pisem tamburiin, peopesa suurune – ja hakkas hästi intensiivselt seda mängima. See oli hiigelsuures saalis. Ta kehtestas ennast täielikult selle imepisikese heliinstrumendiga. See oli äärmiselt võimas. Mõnes mõttes on see tema teostele iseloomulik: hästi minimalistliku vahendiga maksimaalne efekt anda," rääkis Kiwa.

Tema sõnul oli Tarasov legendaarne tegelane juba 70ndatel aastatel.

"Ta käis tihti Eestis ja suhtles Eesti kunstnikega. Oli bänd nimega Ganelin Trio, kus mängisid siis Ganelin, Tšekasin ja Tarasov. Nad said eisalgu tuntuks välismaal ja siis taheti neid kutsuda Saksamaale koos Miles Davisega esinema ja võeti ühendust nõukogude kultuuriministeeriumiga, kes ütles, et sellist bändi pole olemas ja meil Nõukogude Liidus põhimõtteliselt avangardi ei tehta," jutustas Kiwa.

"Siis hakati neid juba nii palju BBC-s ja Ameerika Hääles mängima, Poola Jazziliit andis nende plaadi välja. Nõukogude Liit ei saanud enam eitada nende olemasolu," jätkas Kiwa, lisades, et nii hakati ansamblit välismaale vahendama ja Ganelin Trio tuuritas päris palju maailmas ringi.