Jaak Allik ütles ERR kultuuriportaalile antud kommentaaris, et viimased kolmkümmend aastat oli Kalju Komissarov Eesti teatri suurim õpetaja, olles nende aastate jooksul nii Toompea teatrikooli kui ka Viljandi kultuurikooli õpetaja ja juhataja. "Kui me vaatame Eesti teatripilti, siis kaheksa Eesti teatrijuhti on tema otsesed õpilased, samuti on tema õpilane ka Eesti kultuuriminister," sõnas Allik ja lisas, et tänaseks on saanud teatrijuhtideks ka tema õpilaste õpilased. "Ta on suure klanni pealik, kui selleks klanniks pidada Eesti teatrite juhte ja lavastajaid."

"Kummaline on see, et Komissarov teadlikult tegelikult lavastajaid ei õpetanudki, aga tema isiksuslik mõju ja meetod on tinginud selle, et kümned inimesed, kes on saanud tema käest näitlejahariduse, on kujunenud lavastajateks," tõdes Allik.

"Kui aga vaadata möödunud sajandi 70ndaid ja 80ndaid aastaid, siis oli Komissarov mässulis-poliitilise teatri suurim vedaja," selgitas Jaak Allik ja lisas, et Kalju Komissarov vedas väga rasketes tingimustes sama liini, millega praegu tegelevad NO99 ridades Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. "Need olid toona teravalt poliitilised lavastused, mille alltekstist tuli aru saada ja need, kes sellest aru said, olid sügavalt vaimustatud," ütles Allik ja tõi välja lavastused Mati Undi "Peaproov", Georgi Džagarovi "Prokurör" ja Tšõngõz Ajtmatovi "Ja sajandist pikem on päev". "Seda rida võib ka jätkata," nentis Allik ja kinnitas, et kõige julgemalt ja avameelsemalt ajas Komissarov asja nõukogude võimuga. "See asi aga nõukogude võimule väga ei meeldinud."

Samuti tõdes Allik, et lavastamise ja õpetamise kõrvalt oli Kalju Komissarov ka suurepärane näitleja. "Sellest andis tunnistust juba tema enda Lavakunstikooli lõputööna valminud Grigori Kromanovi lavastus Maksim Gorki "Põhjast", kus tema lavapartneriks oli Jaan Tooming," sõnas ta ja nentis, et teatrijuhi ja lavastajana Komissarov siiski kuigi sageli ei mänginud. "Äärmiselt kahju, et ta näitlemise umbes kolmkümmend aastat tagasi lõpetas."

"Me olime Kalju Komissaroviga lähedased sõbrad," ütles Jaak Allik ja kinnitas, et samuti on nad ka koos kaks lavastust teinud. "Tema andis mulle võimaluse oma teatris lavastajana kätt proovida ning just nõukogude ajal olime me sõbrad ja võitluskaaslased," tõdes ta ja lisas, et hiljem olid nad ka lihtsalt head kolleegid.

"Minu kutsel tuli ta tööle Ugalasse ja kui mina 1988. aastal Ugala teatris lahkusin, siis sai ta mõneks peanäitejuhiks, hiljem töötas ta kuni 2000. aastani teatris edasi lavastajana," lisas Allik ja tõdes, et tema kutsel tuli Komissarov Viljandisse ja oli kuni surmani viljandlane. "Kalju Komissarov oli viimase poole sajandi Eesti teatri üks suurkujusid."