Marko Mäetamm muudab Tallinna Linnagaleriis suunda ({{commentsTotal}})

Marko Mäetamm.
Marko Mäetamm. "Kõik lõbutsevad". Akrüül paberil. 70 × 100 cm. 2016 Autor/allikas: fragment

Alates 31. märtsist on Tallinna Linnagaleriis avatud Marko Mäetamme isikunäitus "Ma ainult striimin".

Viimase kümnendi jooksul valdavalt oma pereelust inspiratsiooni saanud maalikunstnik pöörab sel korral pilgu maailmas möllavatele sõdadele, katastroofidele ja muudele hädaolukordadele ning tavainimese tahtlikule või tahtetule jõuetusele neis asjus midagi ette võtta, teatab Tallinna Kunstihoone.

"Pärast oma seni suurimat isikunäitust – "Kodus ja võõrsil" Kumus 2015. aasta suvel – tundsin korraga, et miski haagib mind pärast kõiki neid aastaid lõpuks perekonnalugude jutustamise konksu otsast lahti. Selline tunne oli, et samal ajal, kui kaevan oma magamistoa põrandast läbi keldri maa sisse üha sügavamat auku, toimub ümber maja nii palju huvitavat, mida tahaks endast läbi lasta," avas Mäetamm teemamuutuse tagamaid.

Kui Mäetamm 12 aastat tagasi Linnagaleriis näituse tegi, ei osanud ta ehk uneski näha, et just siis alguse saanud kodu ja pereelu käsitlemine suuremate sotsiaalpoliitiliste ja majanduslike mehhanismide maketina jääb tema loomingu tuumaks kogu järgneva kümnendi jooksul.

Nüüd on Mäetamm Linnagaleriis tagasi ning sel korral puhuvad hoopis uued tuuled. Näitusel näeb väljavõtteid reisipäevikust, suuremõõtmelisi maale, koomikseid, skulpturaalseid objekte ja palju muud. Piltide rohkus on peadpööritav ja viib mõtted sotsiaalmeedia lõpututele voogudele.

Kunstihoone kuraator Siim Preiman leidis võtme näituse lahtimõtestamiseks selle pealkirjast:

"Esialgu võib Mäetamme vaimukas toon meid eksitada ning jätta mulje, et tegemist on kerge naljaga. Mulle vastupidi näib, et kunstnik rõhub n-ö social justice warrior’idele meis kõigis, kes ainult striimivad, laigivad ja säutsuvad, aga globaalsete probleemide lahendamisel paraku sisuliselt kaasa lüüa ei suuda."

Näituse avamine toimub neljapäeval, 30. märtsil kell 18.00. Näitus jääb avatuks 30. aprillini.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: