Urmas Vadi: Mäetamm peegeldab suurepäraselt inimlikku abitust ({{commentsTotal}})

Tallinna Linnagaleriis on Marko Mäetamme näitus "Ma ainult striimin". Teate ju küll seda laulu, I’m only dreaming... Ja selle striimimisega on umbes sama asi nagu unistamisega, see on midagi kerget, üsna pealiskaudset, ja nagu unistadagi, saab ka striimida lõputult.

Nendele inimestele, kel on nuppudega telefonid ning kes ei tea, mis on striiminine: see on tegevus, mida tehakse siis, kui midagi eriti teha ei ole, aga on nutitelefon. Pöidlad liiguvad kiiresti-kiiresti telefoniekraanil ja kühveldavad silme ette aina uusi ja uusi postitusi, uudiseid ja kogu aeg on hirm, et mõni lugu või pilt või video jääb nägemata.

Samas kõik see voog muutub pisitasa tapeediks, kõigest on justkui suva. Ja ma ise teen sedasama, muudkui striimin. Võib öelda, et see ongi meie aeg ja eks ta ole, kõik on killustunud, pealiskaudne, kontekstita, aga võib ka öelda, et see on motoorne rahutus, mis avaldub pöialde liikumisega. Mäletan, et kui mu vanaisa sõitis autoga, siis ta hoidis kahe käega roolist, aga pöidlad trummeldasid ja tegid isegi ringe, võib-olla igatsesid mu vanaisa poidlad striimida ilma, et ta oleks veel aimanudki, mis asi on nutitelefon, Facebook, mis on üldse mobiiltelefon. Ikka arvatakse, et vanasti inimesed olid targemad ja mõistlikumad, aga ega see tegelikult nii ei ole, ju mu vanaisa oleks samuti striiminud, kui tal oleks autorooli asemel olnud nutitelefon.

Näitus ise on muidugi väga hea ja mõjus, Mäetamm on seintele kokku kuhjanud ikka kõvasti pilte, isegi liiga palju ja tekitab sellesama tunde, et mida ma nüüd vaatama pean, et mis see oluline on. Äkki siiski midagi on oluline, aga mis, kuidas seda leida? Mäetamme näitusel on läbiv kujund plahvatused. Vaikselt tekib neid pilte vaadates seesama tunne, kui sa kusagil bussis istudes loed oma telefonist uudist järjekordsest pommirünnakust. No mida sa siis tunned? Sa oled häiritud, tunned kaasa, samas mõtled, hea, et see toimus kusagil mujal, mitte siin bussis, siis mõtled, mida ma teha saaks inimeste jaoks, kuidas aidata, ja tekibki see abituse tunne. See abitus ja ärevus ja jobu olemise tunne peegeldub ka Mäetamme piltidelt ja kogu galerii ruumist.

Ikka küsitakse vahel retoorilisemalt, vahel konkreetsemalt, mis on kunsti ülesanne, kas ta peaks kaasa rääkima ühiskondlikel ja päevapoliitilistel teemedal. Ja isegi kui ta seda teeb, siis mis kasu sellest on, kas kunst suudab päästa maailma? Ilus ju oleks mõelda, et suudab, aga tegelikult ju ei suuda. Keegi ei suuda, mis sest kunstnikust siis veel kiusata. Ja eks see küsimus, kas kunst suudab päästa maailma, ongi tobe küsimus. See on sama nagu sõelaga vee toomine: noh, kunstnik, mis sa siin tuiad, mine päästa maailm ära. Marko Mäetamm ei suuda lõpetada Süürias sõda, isegi performance-kunstnik Yana Toom ei suuda.

Ja sedasama kunstniku, või lihtsalt inimlikku abitust ja suutmatust peegeldavad suurepäraselt Mäetamme tööd. Ühelt poolt see, millest ta räägib, aga ka see, mis kujul meile neid pilte esitatakse. Mõned tööd on tehtud pliiatsi või pastakaga suht suvaliselt paberilipakate peale nagu oleks teinud neid pilte lapsed ning justkui tõsised teemad muutuvad naeruväärseteks. Siis on maale, on ka hästi suur maal, justkui see muudaks seda abituse tunnet, on ka väikeseid skulptuure, et kuidagigi tõsisemalt kaasa rääkida. Aga lõpuks kõik taandub kuhugi kaugusesse, jäävad järgi vaid mingid totakad isiklikud küsimused, mis – ükskõik kui lollid ja tühised nad ei tunduks – näivad kogu globaalse hingevalu taustal olulisemad. Ja ainus, mis jääb, ongi striimimine.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: