"Kukeseen on erinevalt inimesest kohe täiuslik," teatas ta ning ütles, et ei kavatsenud korrata viga raamatule pealkirja panemisel, sest sõnaühendist "lingvistiline mets", mis oli tema eelmise raamatu pealkirjaks, ei saa paljud inimesed aru. "Üks proua koguni ütles, et väga hea raamat, aga mis see lingvistika on?!" tõi ta näite.

Eesti metsa eestkõneleja Mikita ise käib metsas umbes kolm korda nädalas. "Mets on nii põnev ja kihiline, et mul tekkis soov seda lahti muukida," rääkis ta.

Kuigi mitmed inimesed Mikitat pideva metsajutu peale metsa on saatnud, leiab kirjanik siiski, et mets on eestlasele hingelähedane. "Kui ma ka inimestega vahel vaielnud olen, siis lõpuks selgub ikka, et ideaalne pilt on vana maja, mille taga on mets ja meri ning kus saab rahulikult talitada," lausus ta.