Johann Köleri ja August Weizenbergi suurt ühisnäitust pole varem toimunud. Mõlemad kunstnikud olid Eesti rahvusliku kunsti rajajad ja samal ajal ka maailmakodanikud, kuid ei salanud kusagil oma päritolu.

"Kunstis on iga epohh huvitav. See aeg, millal nad kunsti astusid, oli ärkamisaeg, nad lõid selles ärkamises kõvasti kaasa. Eelkõige Köler, kes oli ka väljapaistev poliitik," märkis "Aktuaalsele kaamerale" kuraator Mai Levin.

Suurte meeste kõrval vaatab Kunstimuuseumi juubel otsa ka suurtele naisloojatele. Tuleval, 100. aasta juubeli aastal keskendutakse kolmele teemale, millest üks on naised kunstis.

"Need ongi kolm fookust – ajalugu, meie kogud ja naiskunstnike teema, mis puudutab ka väga lähedalt kaasaegseid kunstnikke," sõnas Eesti Kunstimuuseumi juhatuse liige Sirje Helme.

"Ma arvan, et neid tõsiseid juhtumeid, kui me räägime näiteks iikumisest #MeToo, siis neid neid on olnud väga palju. See on väga tõsine teema. Aga kui mõelda tagasi, et kui keegi 15aastaselt üritas suudelda, siis see ei ole see asi, mis sinna jääb. Aga kui mitte väga tõsine olla, siis mina olen lapsepõlvest peale arvanud, et matriarhaat tuleb tagasi, nii et mulle pole siin midagi uut," lisas ta.

Aasta pärast avatav suurnäitus vaatabki nii Eesti ja Soome naiskunstnike loomingut kui ka heidab pilgu sellele, kuidas naisi kunstis kujutatud on.