Eestis on rikkumata metsi alles 2 protsenti, rikkumata soid umbes 5 protsenti, resümeerib Mikita muuhulgas, märkides ka, et 20. sajand hävitas Eesti looduse.

Eestlasi iseloomustab teiste 20. sajandil peetud sõdade kõrval kolm isemoodi sõda: soodesõda, fosforiidisõda ja metsasõda. Need ütlevad midagi olulist ka eestlaste ilmavaate ja elutunnetuse kohta. Lisaks oleme vähem kui saja aasta jooksul kaotanud (või kohe kaotamas) kolm eestlasi maarahvaks vorminud identiteeti: rannarahva, talurahva ja metsarahva oma. Raamat püüab mõista, kuidas see mõjutab meie tulevikku maailmas toimuvate suurte muutuste taustal.

"Eesti looduse kannatuse aastate" eesmärk on olla ühe põlvkonna manifestiks Eesti metsale ja kujutab autori sõnul endast läänemeresoomlase viimast karjet uue maailmakorra künnisel.

Kirjaniku ja semiootiku Valdur Mikita eelmine raamat "Kukeseene kuulamise kunst" oli aastal 2017. aastal müüginumbritelt Eesti üks edukamaid teoseid.