1980. aastatel toimus murrang nii Eesti ühiskonnas, kunstis kui fotograafias. Ühelt poolt püsis veel nõukogudeaegne elukorraldus, teisalt tärkasid juba taasiseseisvumisega seotud tunded. Peale olid kasvanud noored loovisikud ja fotokunstis hakkasid žanrid teisenema. Kadunud oli varasem modernismimaik, mis aga ei tähendanud, et tehniliselt ei oleks katsetatud.

Varasemate hõbeželatiinfotograafial baseeruvate eritehnikate asemel kasutati enam negatiivide eel- või fotode järeltöötlust: toonimist, kraapimist, juurdejoonistamist jm. Samas kaldus suund üha enam kontseptualismi poole. Ebaoluliseks muutusid valguse ja varju suhe ja ilutsev esteetika, esile tõusid sõnum, emotsioon ja protest, mida vormiliselt edasi anti.

"Kui vaadata Eesti fotograafide 1980. aastate töid, siis populaarne oli eri suundades negatiivi piinamine. Üks põhjus oli kättesaadava nõukogudeaegse fotomaterjali ebakvaliteetsus – polnud mingit lootust tehnilist kvaliteeti saavutada," selgitas näitusel üles astuv fotokunstnik Peeter Laurits.

"Teiseks ei leidunud kvaliteetset tehnikat suurendamiseks. Seetõttu pöörasid väga paljud Eesti fotokunstnikud selja korralikule fotole ja hakkasid taotlema oma loomingus ekspressiivsust," lisas Laurits.

"Tänapäevane digiajastu fotograafia võimaldab sisuliselt kõike. Ja mida aeg edasi, seda enam võimaldab see veel kõigemat kõike. Ja see võimaluste paljusus on minu jaoks tapnud ära fotograafia kui meediumi lummuse, põnevuse ja ekspressiivsuse," sõnas foto- ja videokunstnik Mark Raidpere.

Näitusel on eksponeeritud 20 autori ligi 50 originaaltööd fotomuuseumi kogudest, 7 videointervjuud ja 1 kunstiline autorifilm. 

Näitusel on eksponeeritud Sven Arbet, Arvo Iho, Ülo Josing, Urve Kaaristu, Toomas Kaasik, Toomas Kalve, Peeter Laurits, Ly Lestberg, Peeter Linnap, Meelis Lokk, Herkki-Erich Merila, Tõnu Noorits, Ain Protsin, Mark Raidpere, Ann Tenno, Einar Tiits, Malev Toom, Tõnu Tormis, Tõnu Valge, Toomas Volkmann.

Näituse kuraatorid on Tanel Verk ja Annika Haas ja see on avatud 15. novembrini.