Beethoveni festivalile järgnes David Oistrakhi festival, mis algas juba nõukogude perioodil ja mille Allar Kaasik 1997. aastal ellu äratas, nüüd aga toimub juba kümnendat korda Paavo Järvi juhitav Pärnu Muusikafestival.

Festivali kunstiline juht Paavo Järvi tõdes intervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et kümme aastat tagasi küll ei osanud uskuda, et festival neil nii hästi käima läheb.

"!Aga lootused olid loomulikult, et see tuleb festival, mis pakub Eesti noortele tõeliselt võimalusi ennast arendada ja kohtuda suurte muusikutega igast maailma nurgast."

Järvi sõnul on festivali kaks kõige tähtsamat joont dirigeerimisakadeemia, kus noored dirigendid saavad ennast täiendada, ning Eesti festivaliorkester, mis selle festivali hing. "Mõlemad on teinud läbi kõrgetasemelise teekonna ja on praegu maailmas väga tuntud."

Raamatu "Pärnu muusikasuved" koostaja Ela Tomson tõdes, et teose kokkupanek oli nagu dokumentaalfilmi monteerimine arhiivikaadritest. "Aga et need koroona ajal kätte saada? Jah, see oli keeruline."

Töö raamatuga hakkas täpselt siis, kui algas eriolukord. "Korraga kõik läks lukku: raamatukogud, muuseumid. Inimesed olid hirmul. Keegi ei teadnud, mis saab ja kuidas. Kohtumisel pidime üksteisest hoidma meetrite kaugusele ja mõned inimesed ei nõustunudki seetõttu osalema," tõdes Tomson.