Naima Suude sündis 9. märtsil 1932. aastal Virumaal. Ta õppis aastatel 1951–1957 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis nahkehistööd. Aastatel 1961–1966 töötas Suude Kunstikombinaadi ARS nahaateljees ja aastast 1966 kuni 2008 ERKI nahkehistöö (hiljem Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti) osakonnas meistrina ja töökoja juhatajana.

Naima Suude alustas aktiivset näitustegevust 1965. aastal. Lisaks iga-aastastele esinemistele Eestis on tema loomingut eksponeeritud Leedus, Gruusias, Venemaal, Ukrainas, Lätis, Leedus, Taanis, Armeenias, Kasahstanis, Ungaris, Poolas, Belgias, Tšehhoslovakkias, Rumeenias, Soomes, Rootsis, Šveitsis, Prantsusmaal ja Itaalias. Pika ja aktiivse elu jooksul korraldas ta mitmeid isiknäitusi, stažeeris 1974. aastal Leipzigi graafika ja raamatukunsti kõrgema kooli köitekojas ning avaldas koos Silvi Kaldaga õpiku "Raamatuköitmine". Aastatel 1992–2024 osales ta järjepidevalt enamikel olulistel köitenäitustel Eestis, sealhulgas kõigil rahvusvahelistel "Scripta manenti" köitekunstinäitustel.

Naima Suude oli Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Nahakunstnike Liidu ja Eesti Köitekunstnike Ühenduse auliige ja Valgetähe V klassi ordeni kavaler. Tema töid on Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Võru Koduloomuuseumi ja A.-H. Tammsaare Majamuuseumi kogudes, samuti mitmetes erakogudes.

Naima Suude jätkas tööd elu lõpuni, tema viimane esinemine näitusel "Sinine ja must ja valge" Viimsi raamatukogus jäi 2024. aastasse.