"Millimullimallikad" on eksperimentaalne romaan, mis ühendab spekulatiivse proosa, tehnopoeetika, absurdi, filosoofilise ulme ja postinternetliku esteetika. Teose tegevus toimub nihestatud aegruumis, kus erinevad ajastud, infokihid ja reaalsused eksisteerivad korraga ning inimeste teadvus on lagunevate tähenduste, digitaalsete varemete ja kujutluslike mälusüsteemide surve all.

Romaani kaudu avaneb maailm, kus kadunud subkultuurid, olematud bändid, katkised URL-id, kunstlikult genereeritud identiteedid ja "suured kiretud objektid" moodustavad uue metafüüsilise keskkonna. Üks tegevusliin viib lugeja eraldatud internaatkooli ja selle ümbrusse, kus erinevad ajakihid näivad füüsiliselt kattuvat ning kus tegelased kogevad reaalsuse hajumist. Teine liin liigub teadvuse, mälu ja simulatsiooni piirialadel, käsitledes küsimusi identiteedist, eksistentsist, tähenduse kadumisest ja kujutlusvõime autonoomiast.

Romaani vormiline ülesehitus on fragmentaarne ja assotsiatiivne. Tekst liigub proosa, pseudoesseistika, sürrealistlike kirjelduste, sisemonoloogide, tehnilise keele, filosoofiliste kõrvalepõigete ja poeetiliste kujundite vahel.

"Millimullimallikad" on mõtteline järg Kiwa esikromaanile "Kummiliimiallikad", mis pälvis kirjanike liidu 2021. aasta romaanivõistlusl Eesti Keele Sihtasutuse ja Eesti Keele Instituudi keele- ja stiiliauhinna.

Raamatu toimetaja on Roy Strider, kujundaja Tuuli Aule, kaanekujunduse autor on Mihkel Kleis.