Koduloo uurija koondas raamatusse 77 Kuressaare vanalinna hoone lood
Saaremaa muuseum on valmis saanud juba 16. Saaremaa muuseumi toimetiste raamatu. Raamatus on 340 lehekülge ja sellesse on kogutud Kuressaare vanalinna 77 hoone rääkimata ja räägitud lood.
Kuressaare muinsuskaitsealuses vanalinnas on üle 1200 erineva hoone. 340- leheküljelisse Kuressaare linna lugude raamatusse on autor kokku kogunud 77 erineva hoone varem räägitud ja rääkimata lood.
Näiteks on kesklinnas oleva raekoja ukse kohal 1670. aastast säilinud ladinakeelne tekst: Alati täidab ta oma kohust inimeste ees, seejuures kodanikkonnalt nõu küsides. See ajalooline tekst on tänaseni säilinud aga imekombel. 1950. aastate alguses ei mõistnud väidetavalt kohalik täitevkomitee esimees võõrkeelse teksti sisu ja kutsus kohale meistri, et tekst maha raiuda.
"Õnneks ei olnud töömees tuim käsutäitja ja läks muuseumi direktori juurde, kes siis hakkas vastuoperatsiooni korraldama ja nagu näeme, see õnnestus, tekst on alles. Aga tol korral kaeti tekst kangaga ja tunduvalt arusaadavama tekstiga, millel oli ainult üks sõna – agitpunkt," ütles raamatu autor Maret Soorsk.
Ühes Kuressaare kesklinna majas elas Günther von Rehekampff, kes suutis päästa Kuressaare piiskopilinnuse õhkulaskmisest sakslaste poolt 1944. aastal.
"Sakslastel oli Kuressaare linnuses moonaladu ja plaan oli see õhku lasta. Ettevalmistustööd olevat olnud kõik juba tehtud. Günther Rehekampff suutis nendele selgeks teha, et see hoone on nii kultuurilooliselt kui ka ajalooliselt niivõrd tähtis ja õnneks jäigi see hull tegu tegemata," ütles Soorsk.
Rohkete ajalooliste fotodega raamatusse on autor endise muuseumi töötajana infokilde kogunud aastakümneid ja usub, et need võiksid laiemalt huvi pakkuda.
"See ei ole kindlasti akadeemiline uurimustöö. See raamat on mõeldud nendele inimestele, kes ei tea mitte midagi sellest, mis enne neid Kuressaares toimus, aga tahavad natuke sellest teada saada," nentis Soorsk.
"Autor suudab anda ühe linna ajalugu inimeste kaudu ja tutvustada selle inimesi nende majade kaudu, kus nad elasid ja millega nad seotud olid ja see on minu meelest Eesti ajalookirjanduses üldse üks üsna värske sõna," ütles Saaremaa muuseumi teadur ja raamatu toimetaja Olavi Pesti.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Aktuaalne kaamera"






















