Fischeri sõnul on klavessiin pill, millel on olnud kaks elu. Esimene neist jäi renessansi- ja barokiaega, kuid Prantsuse revolutsioon järel seostusid klavessiinid üha enam vana ühiskonnakorraga ning nende populaarsus kustus.

"Kui 1789. aastal oli Prantsuse revolutsioon ära ja tuli kodanlik kord, siis neid pille sõna otseses ja kaudses mõttes loobiti akendest alla kui midagi igandlikku ja moest läinut," selgitas ta.

Tänapäeval on heliloojad klavessiini taasavastanud ning selle pilliga kirjutavad muusikat ka mitmed Eesti heliloojad. Fischer tõi näiteks Elis Halliku, Kirke Karja, Mingo Rajandi ja Märt-Matis Lille. "Nüüd on tal teine elu," lausus ta.

Klavessiini peetakse vahel klaveri eelkäijaks. "See ei ole otseselt vale, sest enne klaveri leiutamist seda pilli tõesti kasutati, aga see on ka kõik, mis tal klaveriga ühist on. Peale klahvide muidugi," märkis Fischer.

Fischer rääkis ka ühest oma tööelu keerulisemast kogemusest. Mõned aastad tagasi elas ta korraga Eestis ja Saksamaal ning pidi seetõttu hoidma oma pilli Tallinna vanalinnas heade sõprade juures.

Ühel päeval juhtus õnnetus, kui klavessiini harjutanud noore tütarlapse ajal kukkus toa lagi pillile. Krohvikoorem tabas täpselt klavessiini kõlalauda. Mängija pääses vigastusteta, kuid pill muutus täielikult mängukõlbmatuks.

"Kuna see ei olnud mu isiklik pill, siis ma ei saanud seda otse prügikasti visata. Tuli teha otsus, et püüame taastada. Eestis oli meister täitsa olemas ja me tegime Facebookis korjanduse. Saime 24 tunniga pilli taastamiseks vaja mineva raha kokku. See on selline minu väike ime," lausus Fischer.

Pilli taastamine võttis veel neli aastat. Viga saanud klavessiin nüüd taas mängukorras ning jõudnud järgmise noore mängija kätte.