Reimo Sagor: kui inimesed ei taha kultuuri kaitsta, ei ole relvadest kasu

Eesti Näitlejate Liidu esimees ja kultuurivaldkonna ühenduse Kultuuritahe eestkõneleja Reimo Sagor toonitas, et relvad ja masinad võivad ju olla, kuid kui ei ole inimesi, kes sooviksid kaitsta oma kultuuri, ei ole relvadest mingit kasu.
Kirjanikud, kunstnikud, teatriinimesed, heliloojad, arhitektid, disainerid, kunstiasutused, -teadlased ja paljud teised on koondunud ühise katuse alla ja moodustanud loomeliitude ja kultuuriorganisatsioonide ühenduse nimega Kultuuritahe. Lisaks sellele, et on moodustatud ühine esindus, on paika pandud ka ühised ootused rahvasaadikutele, mille poole Eestis pürgida.
Kultuuritahe korraldab novembri lõpus Estonias suure kultuurikongressi. Kultuuritahte eestvedaja ja Eesti Näitlejate Liidu esimehe Reimo Sagori sõnul on ühendusel ühine eesmärk kultuuri Eesti ühiskonnas ja valimisplatvormidel tähtsustada ning väärtustada. "Tahame tuua kultuuri avaliku huvi keskmesse. Et see oleks riiklik prioriteet, et see oleks koht, kuhu tahetaks investeerida, et seda nähtaks investeeringuna. Kongress on meie vaatepunktide avalöök, kus me neid tutvustame," selgitas Sagor ning lisas, et erinevaid organisatsioone on vabatahtlikult liitunud enam kui 40.
Kultuuritahe sõnastas oma kolm põhilist eesmärki. Esiteks soovitakse, et kultuuri osakaal riigieelarves suureneks. "See on väga oluline ja hästi põhimõtteline küsimus. Kui riigieelarve aastast aastasse aina kasvab ja kasvab, kultuuri osakaal sellest aina väheneb ja väheneb, siis see on selge märk sellest, et kuskil on midagi valesti. Kultuuri kui valdkonda ei prioritiseerita. See on nii riigi rahastatud kultuuri puhul kui ka loomemajanduse ja investeeringute puhul," sõnas Sagor. "See avaldub väga mitmes aspektis."
Sagori sõnul on poliitikud väga hästi omastanud fakti, et Eestis toetatakse riigieelarvest kultuuri proportsionaalselt rohkem kui teistes Euroopa Liidu riikides. 2024. aasta andmete järgi on näiteks ainult Maltal osakaal riigieelarvest kõrgem. "Andmata sellele kahele protsendile, täna alla 1,9 protsendile ja järgmise aasta eelarve puhul isegi alla 1,8 protsendile tegelikku tausta. Riigiti on ju tore seda võrrelda, aga ükski poliitik ei räägi kunagi erisusest, mis ühe riigi kultuurieelarve protsendi sees tegelikult on," toonitas Sagor.
"Kas seal on taristu? Muud asjad, mida kultuuri alla arvestatakse? Kõik võrdselt arvestatud ühtemoodi? Teine aspekt, mida peame siin silmas pidama, on see, et väikerahvas, väike kultuur ei saa endale lubada väikest panust kultuuri riigieelarvest. Kui mõelda selle peale, kas me tahame, et noored ingliskeelse kultuuri pealetungi ees eelistaksid eestikeelset kultuuri, Eesti kontserti, Eesti artiste, Eesti teatrit, Eesti sisu? Siis me peame sinna kultuuri ka panustama, sest suurte kultuuride keeleruumide pealetung kuhugi ära ei kao. Väikesed rahvad peavad kultuuri säilimise nimel sellesse rohkem panustama."
Sagori sõnul ei soovi Kultuuritahe kelleltki teiselt raha ära võtta. "Küsimus on selles, et mida me prioritiseerime. Tuues siia juurde Lennart Meri kuulsa tsitaadi: "Meie viimane padrun on kultuur." Kui me siin üldse midagi kaitseme, siis see ongi kultuur. Kultuuritahte tees "parim kaitse on kultuur" väljendab ka seda mõtet. Meil võivad ju olla relvad, võivad olla masinad, millega sõjas tegutseda, aga kui sul ei ole inimest, kes tahaks seda kultuuri, kelle identiteet ja põhiväärtused kasvavad välja sellest kultuuriruumist, kust ta tuleb: kui ei ole inimest, kes tahab kultuuri kaitsta, siis relvadest ei ole kasu," nentis ta.
Teine ühenduse põhisõnum erakondadele on tuua kultuuri käibemaks üheksale protsendile. Ühendus leiab, et tänane käibemaksumäär kahjustab oluliselt Eesti kultuuriettevõtjate toimetulekut ja konkurentsivõimet ning pärsib kultuuri kättesaadavust.
"Lätis on kultuuri käibemaks null protsenti, Rootsis kuus, Saksamaal seitse. Üle Euroopa on loodud kultuuri käibemaksule väga mitmeid erisusi ja põhjus, miks riigid seda teevad, ongi see, et oma kultuuri ja selle tarbimist tugevdada. Ühtlasi tuua ka väliskontserte, mida saaks ka veel paremini teha. See annaks korraldajatele tugevama aluse ja tahte tegutseda," sõnas Sagor.
Kolmas soov on arvestada loovisikute sotsiaalmaksu aastapõhiselt ning luua vabakutselistele parem seaduslik raamistik. "Üks asi on loovisikud, teine asi on vabakutselised laiemalt. Riigis on vabakutseliste kaardistamine tegemata: kui palju neid inimesi on, kelle sissetulekud on ebaregulaarsed, kelle töö tegemise vorm on teistsugune kui töölepingutega võimalik. Riik on seda probleemi aastaid eiranud. Meie hinnangul võib neid inimesi olla 10 kuni 15 tuhat."
"Praegune sotsiaalmaksu süsteem on rajatud ühe kuu arvestuspõhimõttele. Kui sa ühe kuu kaotad, siis sul ei ole ka ravikindlustust. Sa ei saa minna arsti juurde. Aga kui mõni loovisik saavutab ühe kuu jooksul suurema sissetuleku, aga järgmisel kuul on see null, siis ei saa ta seda enam endale lubada. Lävend, mille riik on seadnud Eesti keskmist arvestades, üle 290 euro, on Euroopa ja maailma mõistes meie olukorda arvestades liiga kõrge. Riik võiks võtta arvesse, et loovisikud saaksid ravikindlustuse tagamiseks rakendada sissetulekupõhist aasta peale jaotuvat süsteemi," sõnas Sagor.
"Riigi ja poliitikute hirm on, et vabakutselised on ju kõik haiged, tormavad haiglasse ja hakkavad süsteemi koormama. See ei vasta tõele. Panus, mida vabakutselised süsteemi toovad, on tegelikult väga oluline. Riik hakkab vaikselt aru saama, et tagantjärele nende probleemidega tegelemine on palju kallim kui süsteemiga neid ennetada."
Kõik kolm soovi on puudujäägis riigieelarvele täiendav kulu. Sagor näeb ühe võimalusena soodustada eraraha kaasamist kultuuri. "Meie praegune süsteem, kus on mõned võimalused loodud, tegelikult ei toimi. Ettevõtetel on küll mingisugune võimalus teha annetusi maksuvabalt, aga see ei loo eelist, mis mujal maailmas on: sellega kaasnevad ka erinevad maksusoodustused, mis motiveeriksid ettevõtteid panustama kultuuri. Samamoodi on küsimus prioriteetides. Meid on aastaid treenitud sellega, et riigieelarve on miinuses. Küsimus on selles, kuidas me seda võlga ohjeldame. Need on juba poliitilised valikud," sõnas Sagor.
Kuula täispikka "Pähklipureja" kultuuripoliitika debatti:
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Pähklipureja", intervjueeris Johhanes Voltri





















