Kunstikoolis õppis Klint maalima naturalistlikus laadis portreesid ja maastikke. Hiljem võttis ta omaks abstraktse kujutuslaadi ning uskus, et on maalides ühenduses kõrgema teadvusega, mis tema kaudu sõnumeid edastas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näitus "Hilma af Klint. Abstraktse kunsti pioneer" avati esimest korda 2013. aastal Stockholmis. Enne seda polnud suurt osa Klinti töödest avalikkuse ees näidatud, kuna kunstnik kirjutas testamenti, et tema abstraktset kunsti ei tohi avalikult näidata kuni tema surmast on möödunud vähemalt 20 aastat. Klint oli veendunud, et teoste tähendus pole enne seda vaatajate jaoks mõistetav.

"Need maalid tegelevad inimeseks olemise erinevate faasidega, alates sünnist kuni väikelapse eani, noore täiskasvanueani, täiskasvanueani ja vananemiseni. Eriline on see, et need ei ole väikeses formaadis, need maalid on 3,40 meetrit kõrged ja 2,40 meetrit laiad - nad on hiigelsuured. See, et naine maalis nii suuri abstraktseid maale aastatel 1906-1907, oli erakordne - keegi ei teinud selliseid töid," selgitas näituse kuraator Iris Müller-Westermann.