"Auhinda hakati välja andma tõlkeauhinnana, kuid praeguseks on sellest välja kasvanud palju laiema tähendusega keele- ja kultuuriauhind, mis peegeldab ilmekalt meie kahe riigi heanaaberlike suhteid,“ ütles välisminister Marina Kaljurand. Ta avaldas lootust, et Eesti-Läti keeleauhind pälvib ka järgnevatel aastatel elavat tähelepanu ning innustab keele, kirjanduse ja kultuurihuvilisi jätkama pühendunult oma tegevust. Läti välisminister Edgars Rinkēvičs märkis ära, et keeleauhind mängib suurt rolli eesti ja läti keele, kirjanduse ja kultuuri edendamisel ja toob mõlemad rahvad teineteisele lähemale.

Keeleauhinna eesmärk on rõhutada eesti ja läti keele õppimise ja oskuse olulisust. Sellega soovitakse tunnustada tõlkijate, keeleteadlaste ja õpetajate tegevust ning innustada neid oma töö kaudu jätkama eesti-läti keelekoostöösse panustamisega.

Keeleauhinna konkursi žürii valis tänavuseks laureaadiks Valts Ernštreitsi, et tunnustada teda panuse eest 2015. a ilmunud eesti-läti/läti-eesti sõnaraamatu ettevalmistustesse ja tema tegevust tõlkijana nii suulises kui kirjalikus vormis. Valts Ernštreits on õppinud Tartu Ülikoolis soome-ugri keeli ning töötab samas teadurina. 2010. aastal kaitses ta doktoriväitekirja liivi kirjanduskeele teemal. Suulise tõlgina on Ernštreits olnud kaasatud VP Rüütli riigivisiidil (2005), VP Ilvese riigivisiidil (2012), Läti parlamendi spiikri Daudze ametlikul visiidil (2008), parlamendi spiikri Mūrniece (2014) ametlikul visiidil ning Läti peaministri Kučinskise töövisiidil (2016).

Sajandi sündmuseks peetavate eesti-läti-eesti korralike sõnaraamatute koostamine on üks osa, kuid Ernštreits on kohal kõikjal, kui naabri keelt mitteoskavad eestlased ja lätlased tahavad omavahel otse ehk vene või inglise keele abita suhelda.

"Võimalused õppida teineteise keelt on suhteliselt vähesed. Mingil määral õpetatakse Riias Läti ülikoolis eesti keelt ja ka Tartu ülikoolis on võimalik õppida läti keelt, aga seda on ikka vähe.Teine asi on ka see, et õppevahendeid ehk sõnaraamatuid eriti palju polnud," rääkis Ernštreits "Aktuaalsele kaamerale".

Tänavu esitati neli kandidaati, kelle töid hindas žürii, kuhu kuulusid nii kirjandusasjatundjad kui mõlema riigi välisministeeriumi esindajad. Preemia rahaline väärtus on 3000 eurot, millesse panustavad mõlema riigi ministeeriumid võrdselt.

Eelmisel aastal pälvis tõlkeauhinna Margus Konnula Läti luuleklassiku Eduards Veidenbaumsi luuletuste kogumiku „Mind ärge lugege“ tõlke eest. Varasematel aastatel on auhinna pälvinud tõlkijad Maima Grīnberga (2009, 2012), Guntars Godinš (2010, 2013) ja Kalev Kalkun (2011).