Olete nüüd neli plaati välja andnud. Kreatiivmootori muusikat saab pidada mitmekülgseks, kuna 13 tegutsemisaasta jooksul ei ole suudetud teile ühist stiili omistada. Kuidas selgitaksid tavakuulajale, mis muusikat Kreatiivmootor teeb?

Märksõnaga mitmekülgne on juba suur osa vastusest antud. Tavaliselt klassifitseeritakse meid ikka selliste siltide alla nagu "alternatiivne". On moodustatud ka pikki sidekriipsudega ühendatud määratlusi, mis on kõik muusikakriitikute leiutatud, nagu näiteks jazz-dada-impro. Sõltuvalt sellest, mis release’iga on parasjagu tegemist, on ka erinevaid nimetusi kasutatud. Üks mu lemmikuid läbi aegade on Siim Nestori väljend "weird shit".

Mõned leiavad, et muusika ei peagi olema lihtne kuulata. Kuidas sellesse suhtud?

See on mõnes mõttes maitse asi. Mis on selge meie puhul, on muidugi see, et me ei ole kunagi taotlenud täiuslikkust mingis kindlas žanris. Seda oleme küll teadlikult või ka teadmatult kogu aeg vältinud. Kui ta pole kindlaks määratud žanrimuusika, siis ta on juba selle võrra teatud mõttes keerulisem. Isegi kui ta on struktuurilt lihtne, nagu meie puhul alguses kindlasti oli, on teda raske määratleda. Ma ei tea, mis tunne on Kreatiivmootorit fännata. Mida sa seal ikkagi siis fännad? Tõenäoliselt teatud mõttes seda määratlematust. Ilmselt jah, seda, mis meile endale ka meeldib.

Kust tulevad Kreatiivmootoril ideed?

Kui me otsustasime bändi tegema hakata, olles ise juba parajalt küpses eas, siis oli algusest peale eesmärk luua muusikat nii nagu torust tuleb. Mina olen olnud kogu aeg vastutav vokaali ja suuremal määral laulusõnade või siis ka nende puudumise eest. Aga kust need ideed mul tulevad...

Ajapikku on mul kindlasti välja kujunenud käekiri nagu igal muusikul, kes piisavalt kaua oma instrumenti kasutab. Lihtsalt tekivad uued kombinatsioonid ja seosed, mis bändi puhul tõukuvad palju sellest materjalist, mida ma teistelt bändiliikmetelt saan või mida nad toodavad. Kui meenutada päris algseid katsetusi, siis asi nägi välja nii, et minu meilikasti tuli mingi kummaline nihkes, rütmiline või mitte, elektrooniline pludin, mida mu bändikaaslane Allan Plekksepp oma arvutis valmis tegi. Ma siis kuulasin seda nii kaua kuni tekkis mingi reaktsioon. See võis seisneda mingis fraasis, teatud häälitsustes ja kui tegemist oli lõppkokkuvõttes laulu moodi loominguga, siis tuli ka laulutekst ja vokaalmeloodia. Aga selleks tuli tükk aega ringi käia ja mõtet peas veeretada.

Sedapidi on see alati Kreatiivmootoris käinud, et instrumentaalne põhi on olemas ja siis ma lasen sel end kuhugi kanda. Ja need üksikud fraasid alguses, needsamad laused, et "niiske kääbik mudib traati kogu öö"... No kust see tuli?! Mingis sügavamas mõttes ma ei oska öelda (naerab). Samamoodi on loos "Irratsionaalne" kasutatud lällutamine ja refrään "olen irratsionaalne" ju kusagilt tulnud või "sadist masinist".

Hüpates korra Kreatiivmootori ühe tuntuima ja vanima laulu ning võib vast öelda, et ka lähtepunkti juurde, siis mida tähendab sinu jaoks "Irratsionaalne"?

See on ühtlasi teaduslik ja filosoofiline probleem, millest on kirjutatud artikleid ja isegi raamatuid. Tavaliselt on teemaks ratsionaalsus ehk siis inimene, kes püüab olla võimalikult kaalutletud. Irratsionaalne on sellest lähtepunktilt midagi taunitut ja kuna see on taunitud, mida ei taotleta, siis mina tõstsin selle just esiplaanile kui mingisuguse väljendusviisi, mis hülgab tavamõttes normaalse tähendusliku kõne.

Kuidas on lood irratsionaalsusega uue plaadi puhul?

Nii ja naa... Selle uue plaadi peal on lugu natuke teistmoodi, sest seal on kasutatud arvutimanipulatsiooni. Asi nägi välja nii, et alustuseks lugesin sisse hulga sõnu, mis olid kindla struktuuri järgi ritta pandud ja seejärel kombineeris arvutiprogramm neid vabalt. Selle tulemusel on siis laused "algne sülg esitab" ja "malbe küür kaob". Inimese ja masina koostöös on sündinud midagi nii totrat, mida on raske isegi inimliku fantaasiaga luua. (toimetaja kriips, mitte kõneleja karje). See koostöö toimib uuel plaadil irratsionaalselt hästi.

Missugune on uue plaadi struktuur?

See on väga lihtne skeem – kõigepealt tuleb omadussõna, siis nimisõna ja tegusõna. Igas kategoorias lugesin sisse hulga sõnu ja siis arvutiprogramm, mille Kaur Garšnek tegi, kombineeris vabalt neid sõnu kolmes eri kategoorias. Mina ise ei oleks osanud selliseid kombinatsioone luua või see osutunuks keeruliseks. Kuna arvutil on aga antud juhul täiesti ükspuha igasugusest tähendusest ja tähenduslikust seosest, siis ta kombineeris neid piirangutega. Tähendus minu jaoks on teatud mõttes piirav... Ka loomingut piirav asjaolu.

Kas oled arvutipõhist sõnademängu harrastanud kogu aeg?

See konkreetne arvutimanipulatsioon seostub ainult viimase plaadiga, aga varem olen neid sõnu ja mittesõnu ritta seadnud.

Kas kõlapildi järgi? Mõtlen, et kui kuulata Kreatiivmootorit saamata aru eesti keelest, tundub justkui oleksid sõnad valitud laulule omavahel haakuva kõla järgi.

Sellesse saab suhtuda erinevalt... Meil on ikkagi päris mitu rohkem või vähem bändilugu nagu näiteks "Avanejad", "Werner enne põlengut" ja "Claudia". Sellistel puhkudel on tegemist lihtsalt laulutekstiga, millel on oma kindel kujunemislugu - iga salm või fraas seostub mingite kohtade, asjaolude, inimestega. Mõnikord isegi jutustatakse teatud story’t, aga mõnikord mitte... Samas lugudes, kus on niisama sõnu või häälitsusi kombineeritud, seal on raske öelda, et jah miks see just selline sai.