Liivi muuseumis olid tänavu vaatluse all nüüdisaegses eesti kirjanduses avalduvad rahvust ja ühiskonda puudutavad müüdid, samuti ka tegelaste ning autorite eneste kuvandid.

"Selle sündmusega on meie sooviks tuua kirjandust laiemalt pildile ja fookusesse. Kirjandus on sageli kuskile oma nišši ära surutud, aga see kindlasti natuke äratab jälle natuke tähelepanu ja me saame rääkida sisulistest asjadest," ütles Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra.

Kirjanik, luues teksti, luues ühte aega, kus ta ei ole olnud, loob müüdi sellest ajast. Nii võiks festivalil aasta kirjaniku tiitli pälvinud Kai Aareleiu sõnul asetuda omamüüdi konteksti Aareleiu 1950. ja 1960. aastate Tartust kõnelev romaan "Linnade põletamine"."

Kui ta kirjutab ajast millest kirjutades me oleme väga libedal jääl ehk milles elajaid on veel olemas, siis ei saagi nagu õieti millegi muu taha varju pugeda, kui selle taha, et see on loodud maailm ja loodud müüt. Mida selline tiitel - Eesti kirjanik- kirjanikule õigupoolest tähendab? See on väga müstiline auhind. Sellest ei tea keegi õieti vist täpselt, mis ta on. Ma arvan, et kõik, kes olid siin, on Eesti kirjanikud 2016 ja Eesti kirjanikud 2017, 2018 ja nii edasi," lausus Aareleid.