Jaan Rekkor ei usu, et "Linnade põletamise" lugemine talle laval kasuks tuleb
Näitleja Jaan Rekkor, kes teeb kaasa Kai Aareleiu romaani "Linnade põletamine" lavastuses Draamateatris, tunnistas saates "OP", et pole senini veel raamatut lugenud. Ta selgitas, et pole üldse sügavalt veendunud, et romaani instseneeringule lisaks ka raamatu enda lugemine talle kui näitlejale väga palju laval kasu tooks. See võib kärpida hoopis tema tiibu, lisas ta.
Näitleja Jaan Rekkor tunnistas, et Kai Aareleiu "Linnade põletamine" jõudis tema kätte alles pärast seda, kui teosest oli tehtud lavastus. "Ma ei olnud seda lugenud ja ma ei olnud ka sellest autorist mitte midagi kuulnud. Nii et, väga piinlik. Kui juba südamepuistamiseks läks, siis ma ei ole seda siiamaani lugenud," tunnistas ta.
Ta lisas, et sellele on ka väga lihtne selgitus. "Ma arvan, et me peame olema publikuga võrdsed. Ega nemad ei tea ka mitte midagi rohkemat kui see, mida me näitame. Nii et ma ei ole üldse sügavalt veendunud, et sellest väga palju kasu on, kui ta loeb mingile algmaterjalile väga põhjalikult juurde, sest see kärbib tema enda tiibu. Aga ma loen selle läbi."
Aareleid kirjutas oma romaanist lavastuse ise ja oli püsivalt loo lavale toomise juures. Rekkor näeb selles nii head kui halba. "Kõigepealt hämmastas mind see, et ta kirjutas selle Draamateatrile, sest ma mõtlesin, et selle peaks ju ilmtingimata lavastama Tartus. Aga hiljem asjade käigus ma mõtlesin, et sellel tõesti ei ole tähtsust või et see on isegi pluss."
Ühelt poolt on hea, kui keegi kontrollib ja täpsustab ning juhib mõningatele asjadele tähelepanu, tõdes Rekkor. "Teisest küljest on see muidugi kammitsev, sest näitlejad on nagu kirurgid. Seda, mida kirurgid omavahel räägivad, seda ei taha keegi kuulda. Kui tahavad, siis on see pigem naljakas või jõhker. Sama on näitlejatega. Nad käituvad tekstiga umbes samamoodi, mis ei tähenda, et meil puuduks pieteeditunne."
Aareleid tõdes, et ühelgi raamatul ei ole ilmselt võimet elu muuta. "Aga mul on hea meel, et raamatul on hästi läinud. Raamat on saanud head vastukaja kriitikutelt, lugejatelt ja on olnud mõned tõlked. Kui mõelda sellele, et tänapäeval on raamatu eluiga nii lühike, siis 2016. aastal ilmunud raamat veel kuidagi elab, siis see on täitsa hea saavutus."
Toimetaja: Merit Maarits