Maarja Nuut: huvitav on jälgida, kuidas kõlab koorimuusika teises kultuuriruumis
Helilooja Maarja Nuut toob publiku ette uue laulutsükli, kus Eesti luuletajate tekstidega töötab Londoni vokaalansambel Shards. Nuudi sõnul ei olnud protsess just lihtne, kuid põnev oli jälgida, mismoodi mõjub koorilaul ja vokaalmuusika teisest kultuuriruumist inimestele.
Sel nädalal esitleb Nuut suurevormilist laulutsüklit "Liivast juukseid kammides", mille ta kirjutas kaheksaliikmelisele vokaalansamblile, löökpillidele, viiulile ja live-elektroonikale. Projekt sai alguse juba mitu aastat tagasi.
"See ei ole päris traditsiooniline laulutsükkel. Moodsa sõnaga võiks seda nimetada žanriüleseks tervikteoseks, mis kasutab erinevate Eesti luuletajate tekste. Selgrooks on Eha Lättemäe luuletused või motiivid sealt. Ka pealkiri "Liivast juukseid kammides" on temalt. Kohe, kui ma seda nägin, siis mu pilk sellele fikseerus ja selle ümber hakkas ka muu maailm ehituma," selgitas Nuut, kes mõned osad vastvalminud tsüklist kirjutas juba 2022. aastal.
"Alguses küll kammerkoorile mõeldes, aga tookord jäid need kontserdid eri põhjustel ära ja teos ootas sahtlis oma aega. Eelmisel aastal kutsuti mind residentuuri Max Richteri juurde Inglismaale. Seal ma rääkisin sellest projektist, kuna seal on nii suurepärane stuudio, siis nad viisid mind kokku ühe Londoni vokaalansambliga Shards. Veetsime nendega päeva, salvestasime demosid, tahtsin näha, kuidas nii teisest keeleruumist tulnud inimesed neid tekste laulda suudavad," meenutas Nuut.
Nuudi sõnul ei olnud ansambli eesti keeles laulma saamine just lihtne. "Meil on sellised tähed nagu "õ". Need häälitsused tuleb endast üles otsida. Teisest küljest on ka hästi põnev. Meie kultuuriruumis on koorilaul ja vokaalmuusika olulisel kohal. Oleme harjunud ka kindlate esitlusviisidega. Põnev on jälgida, kuidas seda muusikat kuulevad inimesed, kes on hoopis teisest kultuuriruumist. Mida nad seal märkavad, mida välja toovad, mis neile põnev on. Laulja tööriistakastis on tegelikult oluline suud erineval viisil kasutada," lisas ta.
"See päev jättis nii sooja tunde sisse. Vaikselt töötasime selle nimel, et projekt ellu viia. Kirjutasin materjali juurde, natukene teise nurga alt, selle koosseisuga arvestades," lisas ta.
"See on olnud huvitav protsess. Teoses ei ole väga selget lineaarset narratiivi, aga kuidagi on nii, et kui mul tekib teose kese, siis hakkan selle järgi otsima muid elemente juurde. Mul on tunne, et kõik on sinna kokku jooksnud. Kuigi seal on erinevad autorid, lisaks Lättemäele ka Tõnis Vilu, Mehis Heinsaare, Hasso Krulli, minu jt tekste, siis lähenevad nad samale teemale erineva nurga alt. Ma loodan, et see tuleb mõnusa tervikuna kokku," sõnas Nuut.
Nuut tõdes, et kutse residentuuri saabub harva. "Tänapäeval hästi suur osa vabakutselisi kunstnikke või muusikuid liiguvad tihti ühest residentuurist teise. See on võimalus katsetada uusi ideid, loomingulisi ideid. Teinekord on olemas ka produktsiooni eelarve. On ka iserahastatavaid residentuure, aga vahetevahel saabub ka kirjakasti kutse," rääkis Nuut.
"Max Richter ja tema abikaasa Julia Mahr, kes on on visuaalkunstnik, on rajanud Inglismaale külapiirkonda justkui kunstitalu. Seal on neil oma tööruumid, nad elavad seal, seal on suur tiim, aias kasvatavad oma toitu. Kõik on justkui hästi lihtne, aga teisest küljest loomulikult väga peen. Kuna Max Richter üsna palju tuuritab, siis nüüd juba mitu aastat toimub neil tore projekt, millega nad kutsuvad muusikuid, kes on nende enda jaoks olnud inspireerivad, ja pakuvad võimalust seal töötada maailmatasemel stuudios."
Nuut märkis, et kuna ta ise elab ka maal, siis põõsa all kirjutamisest ta otseselt puudust ei tundnud: oluliseks argumendiks saigi haruldaselt kvaliteetne stuudio. Laulutsüklit esitleb Nuut Tartus, Pärnus ja Tallinnas. Kontserdi valguskunstnik on Mikk-Mait Kivi ning kunstnik Liina Leo on välja töötanud spetsiaalselt selleks teoseks installatiivse autoriteose.
Novembris minnakse ka teosega Londonisse. Kuna tekstid on teose kandev osa, siis tõlkis Adam Cullen need ka inglise keelde.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe






















