Sven Grünberg: muusika peab aitama inimestel elada ja meelt selgitada
Sven Grünbergi jaoks on pidev muutumine ja areng elu paratamatuks osaks. Eesti progeroki ja elektroonilise muusika pioneerina on tema loometeekonda põimitud ka budistlik filosoofia. "Plekktrummis" rääkis helilooja, et muusika eesmärgiks on eelkõige aidata inimesel elada ja meelt selgitada.
Sven Grünberg pälvis äsja PÖFF-il elutööpreemia ning käesoleval nädalal võib tema 70. juubeli ootuses kuulda kolmes Eesti linnas talle ja tema loomingule pühendatud kontserte. "Mul on erakordselt hea meel, et Vox Clamantis, Tallinna Kammerorkester, mitmed meie parimatest parimad muusikud on võtnud vaevaks minu tagasihoidlikku loomingut interpreteerida," sõnas helilooja.
Muusikutega on Grünbergil endiselt huvitav koos töötada. "Ühte jõkke ei ole võimalik teatavasti kaks korda astuda. Aeg on teine, kontekst on teine. Ma olen olnud seda meelt juba alates oma esimesest bändist Mess, mis oli ühtlasi esimene nõukogude progebänd. Bänd peaks olema teataval määral loovorganism. Mina annan ette mingisuguse raamistiku, teemad, meloodiad. Ma tegin kontserdil teinekord selliseid tempe, proovisin muusikuid provotseerida ootamatustega. Tänases proovis sai Eesti parimatest muusikutest kokku pandud uus ansambel Mess. Nende tehtud kodutöö oli võib-olla liiga klassikaline ja ma nügisin neid sinna suunda, et proovime ise ka mõelda," rääkis Grünberg.
Messi esimesest üles astumisest on möödas rohkem kui 50 aastat. Möödunud aegu meenutab helilooja kahetiste tunnetega. "Tohutu häda oli selles, et ei olnud õigeid vahendeid. Sa teadsid küll, et oleks Hammondi orelit vaja, mellotroni, seda ja teist. Ei olnud pille ega võimendusi. Küll aga oli selles mõttes erakordselt põnev aeg, et mina kirjutasin uut muusikat, ansambli juurde tuli Kaarel Kurismaa, kes hakkas oma uut loomingut looma," rääkis Grünberg.
Kuna instrumente ei olnud, tuli need ise valmis teha. Nii ehitas insener Harmo Härm ise bändile süntesaatori. "Ta ise mõtles selle väga algsest skeemist välja. Ta võttis teinekord proovist lahkudes pilli kaenlasse, tuli uude proovi ja jälle olid seal mingid uued nupud ja kaablid," rääkis Grünberg ja meenutas, kuidas tal enne esimest Messi kontserti ununes üks süntesaatori kaabel lahti, mida pimedas saalis õigesse kohta pista ei olnudki nii lihtne. "Kontsert algas sellega, et ma hüüdsin, et pange tuli põlema. Nii et nalja sai ka."

Oma siht silme ees
Sven Grünberg alustas lapsena klassikalise klaveri õpingutega Karl Sillakivi klaveriklassis. "Ma kummardan sügavalt tema ees, sest tema tegi minust inimese. Ma ei harjutanud, aga tema jahmatas mind sellega, et ta ei torisenud, ta rääkis nii huvitavalt klaverist ja üldse laiemalt muusikast. Mul hakkas lihtsalt häbi, et minusugune nagamann käib tema juures ja ei harjuta," rääkis helilooja.
"Ma hakkasin tööle, harjutama ja süüvima. Paljuski oli tema üks väga oluline juht ja õpetaja tänu kellele ma üldse muusikasse jõudsin. Enne teda, kaheksandas klassis, olid üldse muud mõtted, võib-olla ajalugu oleks mind huvitanud," sõnas Grünberg.
Ühel hetkel tulid mängu aga progeroki ja elektroonika huvitavad helimaailmad. Grünbergi sõnul toimus see üleminek ühel hetkel väga loomulikult. "Nii see lihtsalt oli. Ega ma ei olegi mõelnud, eriti veel tollel ajal, et nüüd ma hakkan kangesti elektroonikuks või nüüd ma teen midagi. See kujunes kuidagi väga orgaaniliselt nii välja."
Küll oli palju läänest sisse imbunud muusikalisi mõjutusi: "Keith Emerson, King Crimson, Genesis ja kirsiks tordil oli Yes muidugi. Yesi "Close To The Edge" oli mulle väga mõjuv album. Siis tuli Tangerine Dream ja kaks nende plaati, eriti "Rubycon" oli see, mis mulle väga tugevalt mõjus."

Seda, mida kaaskolleegid kodumaal muusikaliselt tegid, Grünbergi enda sõnul teda eriti ei mõjutanud. "Mul oli ikka täitsa oma siht silme ees. Lepo Sumera oli minu väga hea ja lähedane sõber, aga ma peaks ütlema, et võib-olla mina mõjutasin Lepot isegi rohkem kui tema mind. Lepot see rokimaailm ja elektroonika ei huvitanud sellel ajal. Vähemalt mina sain niipidi aru. Ma viisin talle plaate. Lepo oli ansambel Messi salvestaja raadiostuudios, nii et see suhe oli pigem ikkagi sedapidine."
"Aga loomulikult ma hindasin nii Lepot kui Raimot ja Arvot ja kõiki väga kõrgelt. Kõrgelt hindamine ei tähenda seda, et sa pead neid järgima. Mina sain aru, et mul on mingi täiesti oma rida või oma asi nagu ajada ja ju see asi oli sedavõrd veenev, et see mõjutas ka teisi," sõnas Grünberg.
"Hukkunud alpinisti hotell"
"Hukkunud alpinisti hotellile" heliriba kirjutamiseni jõudis Grünberg enda sõnul tänu mitmete asjaolude kokkulangevuse tõttu. "Kõik algas sellest, et Arvo Pärt helistas mulle ühel hommikul ja palus, et ma aitaks teda siuhhide ja sauhhidega, süntesaatoriga natukene mühistada. Siis selgus, et nad emigreeruvad ja film anti üle Kuldar Sinkile, kes suurte pidustuste käigus kahjuks kaduma läks," meenutas Grünberg.
Täiesti viimase hetkeni välja oli lahtine, kas Grünberg üldse saab ise filmile muusika kirjutada. "Asjaolud olid lausa ebanormaalselt minu poolt sellel hetkel. Mul on olnud ka elus täiesti vastupidiseid olukordi, kus asjaolud on täiesti minu vastu. Ma vaatasin kogu aeg ukse poole, et kas Kuldar tuleb või ei tule. Kogu aeg oli see pinge, samas ma mõtlesin, kuidas ma seda muusikat siiski teeksin, juhul kui ma saan seda teha. Ma tundsin, et see on täiesti minu film, aga ahastus tekkis mul sellest, et ma ei saa ju seda teha, sest ma ei ole mitte keegi seal filmi juures," rääkis helilooja.

Kuna Sink lõpuks välja ei ilmunud, sai võimaluse siiski Grünberg. Muusikat tuli minna salvestama Moskvasse, sest just seal asus Briti elektroonikanäituselt maha jäänud Nõukogude Liidu ainuke tubasüntesaator Synthi 100. Süntesaatori kasutusminut maksis Grünbergi sõnul terve kuupalga, mille käis välja Tallinnfilm. Grünberg teadis, et filmis peab olema kaks laulu, nendeks said "Ball" ja "Nimetu". Paljud asjad sündisid täiesti viimasel hetkel, veel Moskva rongi peal kirjutas Grünberg muusikat.
"Balli" otsustas Grünberg vokaliisi ehk sõnadeta lauluna luua, et seda ei saaks dublaažis vene keeles esitada. "Tol ajal oli niimoodi, et sundkorras dubleeriti kas Mosfilmis või Lenfilmis film vene keelde. Mina ei olnud üldse mitte keegi selle filmi juures kuni selle hetkeni, kui film oli juba väljas, siis hakati arutama lepingut. Heliloojal ei olnud mingit sõnaõigust kobiseda. Ma mõtlesin, kuidas vältida, et seda ei saaks teha vene keeles ja et ei saaks Nõukogude Liidu rahvakunstnikud seda laulu seal esitada," selgitas ta.

"Hukkunud alpinisti hotelli" muusikas said kokku tuttav ja teistusugune, elektroonika sai rakendatud ebamaisuse teenistusse. "Ma olen oma tudengitele alati rääkinud, et igal asjal peab olema ka mõte, mitte, et lihtsalt teed mingit imelikku asja. Filmi tuleb teha laiale publikule, sa ei saa väga kitsale seltskonnale häälestuda. Ühest küljest on ta justkui tuttav, aga midagi on seal ka sellist, mis sisuliselt on ka põhjendatud nende tulnukate maailmaga," rääkis Grünberg.
Filmi režissööri Grigori Kromanoviga oli Grünbergil keeruline, kuid erakordselt õpetlik suhe. "Algul ta oli paanikas, et tal ei ole heliloojat. Siis talle mingid asjad nagu meeldisid, aga ta oli ikkagi ka selles ajastus väga kinni. Tal oli väga raske elektroonikaga suhestuda. Tema ootas orkestraalset lahendust. Kogu selle filmi tegemise juures oli lavastajal väga keeruline roll, sest ühest küljest Tõnu Virve, filmi kunstnik, ütles, et see peaks olema biidermeieri stiilis ehk vanaaegses stiilis hotell, ta sai selle asemel ultramoodsa. Tahtis akadeemilist muusikat, sai elektroonilise. See, mis toimus, see ei olnud ta kontrolli all, kuigi ta tahtis hirmsasti seda hoida kontrolli all."

Virgumise võimalikkusest ebatäiuslikus maailmas
Lisaks muusikale on Sven Grünberg palju aega panustanud budismile. Selle juurde juhatas Grünbergi kunagi ajaloolane ja orientalist Linnart Mäll. "Mälli on meie kultuuriruumis ilmselgelt alahinnatud. Ma olen tema enda õpetaja suust kuulnud, et Linnart oli ikkagi number üks, terve suure vene koolkonna, mis oli ka maailmakuulus, tippude tipp. Kui mind kutsuti Moskvasse maailma tippinterpreetide ja heliloojate seltskonda, siis üks esimesi küsimusi, mis neil oli mulle, oli see, et kas sa Mälli tunned?" rääkis Grünberg.
"Mäll oli just õppinud Moskvas tollases aspirantuuris erinevaid ida keeli ja nii oligi temast saanud budismi tundmises päris tipptegija. Meil Eestis mõeldi, et hea küll, midagi tõlkis ja kuidagi nii," sõnas Grünberg, kel oli võimalus Mälli käe all süvendatult õppida 30 aastat.
Budismis on suurimaks eesmärgiks virguda, see tähendab jõuda teadvuse kõrgema seisundini. "Ma võin öelda, kuidas Buddha ise selle sellele teemale vaatas. Tema ütles, et tuhande aegkonna jooksul tekib neljas aegkonnas buddhasuse võimalus. Aegkond tähendas kogu universumi eksisteerimise tsüklit. Budismis oli ammu selge, et universum on palju kordi kokku tõmbunud, lahti laiali lennanud ja nii edasi. Praegu ma teen filmi "Beautiful Void", kus maailma tipp kvantfüüsik ütleb, et kui minna aine kõige väiksemale tasandile, mis enam ei jagune, selle aine osakese nimi on kvark, siis kvark ise ei eksisteerigi, mis tähendab seda, et kõik koosneb mitte millestki. Ta muutub olevaks teiste asjaolude tõttu," rääkis Grünberg.

Seega võimalus virguda nagu Buddha on Grünbergi sõnul küllaltki väike. "Mida vanemaks ma saan ja rohkem mõtlen, seda enam ma saan aru, kuivõrd pole ette nähtud. See süsteem ei näe seda võimalust ette, sest takistusi on nii meeletult palju," sõnas helilooja.
Grünbergi sõnul ei ole maailmas täiuslikkuse saavutamine võimalik. "Esiteks, meist kedagi poleks siin, kui me oleks täiuslikud. See tähendab, et me elame ebatäiuslikkuse maailmas. Miks ei ole siin maailmas täiuslikkus üldse võimalik? Sellepärast, et absoluutselt kõik on liikumises ja muutumises. Maailmas ei saa eksisteerida staatilist olekut. Selles dimensioonis on see täiesti võimatu. Iga füüsik võib seda kohe kinnitada," sõnas ta.
Kuigi kõigil on omad puudused, siis hindab Grünberg väga kõrgelt seda, kui inimene siiralt püüdleb paremuse poole. "See on tohutu väärtus. Inimesed on väga erinevate võimetega. Me teame, kui paljud alustavad keele-, klaveri- või füüsikaõpinguid, aga kooli lõpetab väga väike ring inimesi. Päris tippu jõuavad päris üksikud. See tähendab erinevaid võimeid, muide võimete alla kuulub ka tervis, millest on väga vähe räägitud. Paljud lihtsalt ei ole võimelised nii palju töötama, et tippu jõuda, isegi kui andekus on suur."
Virgumist takistavad meeleplekid ehk ebasoodsad emotsioonid. "Muusikakooli ajal mind hämmastas, kui palju on väga andekaid inimesi, aga nad lendasid esimeselt kursuselt. Kes hakkas jooma, kes hakkas niisama pulli tegema. See on see takistuste jada. Kõige hullem meeleplekk on muidugi vaimupimedus, nõmedus. Siis on himu, siis on vihkamine, siis on ülbus ja kadedus."
Kõige olulisemaks tööriistaks peab Grünberg analüütilist mõtlemist. "Kui inimese peas on asjad valesti, siis edasiliikumist ei toimu. Muidugi on iga algus raske. Analüütiline mõtlemine on tööriist, mille abil üritada saada aru, kes me oleme, kus me oleme ja kuidas me oleme. Lõpuks, kui me oleme palju harjutanud, hakkab pilt tasapisi selginema," sõnas ta.

Muusika peab aitama inimesel elada
Sven Grünberg on palju muusikat kirjutanud ka lastefilmidele, animafilmidele. Nende seas on näiteks "Naksitrallid", "Klaabu" kui ka Lotte filmid. Muusika ei peaks Grünbergi sõnul olema eesmärk omaette. "Muusika on vahend. Muusika peab aitama inimestel elada ja meelt selgitada, sest maailm on segadust ja jampsi täis. On vaja aidata inimestel elada ja selgemaks saada, paremaks saada. See sama siht on ka lastefilmide puhul," sõnas ta.
"Me oleme suured sõbrad Janno Põldmaga. Janno ja ka Heiki Ernits tulid ja rääkisid, et maailmas saab ja tuleb või vähemalt proovida asju ajada ikkagi eeskätt heaga," lisas ta.
Tehisaru pole pelgalt tehnoloogiline küsimus
Eesti elektroonilise muusika pioneerina elas Grünberg muusikas läbi ühe tehnoloogilise pöörde, nüüd on ees uued väljakutsed ja avastamata maad. Tehisaru suhtes on Grünberg skeptiline. "Kontserdil tahab inimene näha, kuidas teine inimene musitseerib, kuidas ta mängib. See on oluline."
"Äsja tagandatud Nvidia juht Huang ütleb, et AI on ainult tehnoloogiline küsimus. Ei ole! Mind paneb väga imestama, miks ei räägita kõige olulisemast, mis AI-ga seondub. See on see AI-seeme. Me teame, kui sa paned rukkiseemne mulda, siis sealt saab kasvada ainult rukis ja sealt ei kasva porgand. Huang ei saa üldse aru, mis seemne nad on maa sisse pannud. Ta räägib, et see on tehniline, see ei ole üldse tehniline. Need loojad ei saa sellest aru," rääkis Grünberg.
Kultuurisoovitus. "Mina soovitaks inimestel uurida Linnart Mälli tõlgitud "Budismi pühade raamatute" kolme köidet. Miks? Budismis ei ole misjonitööd, aga ma olen ikka ja jälle kohanud seda, et inimesed ei saa üldse aru, mis asi on budism. Selle kultuurilise puudujäägi leevenduseks, head inimesed, uurige budismi ka puhtalt kultuurilises mõttes."
Toimetaja: Rasmus Kuningas, Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Plekktrumm", intervjueeris Joonas Hellerma





















