Grünberg ütles kultuurisaates "OP", et 50 on ühest küljest ilus, aga teisalt ka dramaatiline arv. "Üht ja teist on selle ajaga korda saadetud, filme olen teinud kuskil 130 tükki koostöös lätlaste, poolakate, sakslaste, venelaste, jaapanlaste ja ameeriklastega, isegi Hollywoodis olen filmi teinud," tõdes ta ja mainis, et kõige kummalisem ja eksootilisem oli koostöö Lõuna-Korea lavastaja Kim Ki-dukiga.

"Kunagi sai tehtud filmi "Hundiseaduste aegu", kus oli laul "Tulen kord jälle", mis on nüüd hakanud väga oma elu elama, mulle helista paar päeva tagasi Valter Soosalu, kes ütles, et keegi Leedu laulja oli lasknud teksti tõlkida leedu keelde," nentis ta ja mainis, et kummaline on see, et osa muusikast võib pärast ilmumist kaduda, aga aastakümneid hiljem äkki hakatakse seda esitama ja tuntakse huvi.

"Mul on erakordselt hea meel, et ameeriklased avastasid "Hukkunud Alpinisti hotelli" ja tegi AI-ga sellest koopia, millist ei ole ma kunagi näinud, ka jälle peaaegu 50 aastat hiljem," sõnas Grünberg ja nentis, et 50 aastat on huvitav perspektiiv, mille puhul sa näed, kuidas mingid hoovused toimivad ja töötavad. "Need ei seondu ainult kunstiga, vaid elu mõtestamisele annavad need väga palju juurde ja kaasa."

"Muusika peaks eelkõige aitama inimestel elada, aitama neil mõelda oluliste asjade üle," tõdes ta ja rõhutas, et muusikaga ei peaks paljundama negatiivset. "Halba on maailmas niikuinii liiga palju, sellest ei ole vaja puudust tunda ning pole vaja kunstis ja muusikas teha asju, mis inimest närtsitavad, vaid mis aitavad pigem inimesel saada paremaks, targemaks ja kaastundlikumaks."