Maarin Ektermann: tahaksime nüüd sisulist tööd teha
Esmaspäeval Eesti Kunstnike Liidu erakorralisel suurkogul tagasi liidu presidendiks valitud Maarin Ektermann tõdes "Vikerhommikus", et teistel kandidaatidel oli raske keset korrastusperioodi kandideerida, kuid loodab, et saavad nüüd juhatusega sisulise töö juurde naasta.
Pärast finantspettuse ohvriks langemist võttis juhatus Ektermanni ja asepresident Tüüne-Kristin Vaikla näol vastu otsuse juhtida liit kriisist välja ning seejärel tagasi astuda. Esmaspäeval valiti Ektermann ja Vaikla ainsate kandidaatidena EKL-i juhatusse tagasi.
Suurkogul osales kohapeal või delegeeris oma hääle 434 liiget, kellest Ektermanni toetas 391 ja Vaiklat 385. Juhatuse volitused kestavad 2028. aasta kevadel toimuva korralise suurkoguni.
Üheks peamiseks põhjuseks, miks suurkogul liidu liikmete usaldus tagasi võideti, on Ektermanni sõnul see, et juhatus ei visanud raskel ajal püssi põõsasse. "Väga erakorralisel ja turbulentsel ajal jäime oma kohale. Selles osas oli ka erinevaid hääli: kriitikat, mõistmist. Aga meie jaoks oli vastutuse võtmine just see, et me tõesti lahendame koos volikoguga, olles pidevalt ühenduses oma juhtorganiga, selle kriisi võimalikult hästi ära ja siis vaatame otsa sellele juhatuse restardi vajadusele," sõnas Ektermann.
"Lõpuks tekitas see usaldust ja meie välja käidud kriisiplaan, mis tähendas varade realiseerimist nii kunstikogu kui ka kinnisvara mõttes, tegelikult õnnestus. Aasta saame lõpetada ikkagi üllatuslikult positiivse saldoga. Ma arvan, et ka moraal on täna kõrgem kui ta vahepeal mitu kuud oli," lisas Ektermann.
Ektermannile teadaolevalt kevadel toimunud pettuse uurimine veel kestab. "Meie pearaamatupidaja arvuti on endiselt uurijate käes ja minu teada kõik järgmiste lülide, kuriteoosaliste ja -tasemete uurimine jätkuvalt käib."
Maarin Ektermann ja Tüüne-Kristin Vaikla olid esmaspäeval toimunud suurkogul ainsad kandidaadid. "Ma saan ise ka aru, et sellel hetkel on keeruline tulla kandideerima. Paljud protsessid on pooleli. Oleme haldusjärelvalve raportist ja juhatuse hoolduskohustuse analüüsist saanud ka selged ettekirjutused, kuidas liidu tööd paremini korraldada ja need tuleb lõpuni viia. Võib-olla tundus, et on keeruline sisse hüpata korrastamise tegevuse peale," tõdes Ektermann.
"Selles mõttes on väga huvitav järgmine korraline suurkogu, mis toimub 2028. aasta kevadel. Siis on tuba rohkem korda tehtud ja on parem tulla ka kandideerima. Ma ise väga lootsin, et tuleb ka teisi kandidaate. Kritiseerida on lihtne, opositsioonis olla on lihtne. Sellel hetkel me teadsime, et kriis on peaaegu juba seljatatud. Oleksime saanud organisatsiooni üle anda räsitud olukorras, aga siiski täiesti toimivana," lisas EKL-i juht.
Enda uuesti kandideerimist selgitas Ektermann sooviga seda tööd teha. "Tõesti tahan seda tööd teha. Tahtsin seda teha juba siis, kui tulin esimest korda kandideerima. Olles ka kunstiväljal ligi 20 aastat tegutsenud, olles ka kunstnike liidu liige juba üle kümne aasta, siis mulle tundus, et on mõtteid, mida selle organisatsiooniga võiks veel teha või kuidas ta võiks kaasajal olla relevantsem."
"Praegune taaskandideerimine tuleb selle sama kütuse pealt. Meil on nii palju plaane ja mõtteid, mida me ei ole jõudnud viimase poole aastaga üldse adresseerida. Tahaks pöörduda tagasi selle sisendi juurde, mida esimesel kandideerimisel kohtumistelt valdkonnaga kogusime, ja nüüd seda tööd sisuliselt edasi teha," lisas ta.
Suure osa ootamatust tulust, mis ületas erakorralisele oksjonile seatud 700 000 eurose eesmärgi, tahab liit panna kasvama, et luua puhver, mida organisatsioonil varem ei olnud. "Sellise lotovõidu korral ei taha me suurendada oma püsikulusid, vaid targalt seda tulu majandada. 15-20 protsenti nendest tuludest lähevad erakorralisteks investeeringuteks meie kinnisvarasse ja samuti meie galeriide tegevustesse. Nii et võib-olla avalikkus avastab, et on meil õnnestunud saada natukene paremad lambid või on parem audiovisuaalne tehnika," lisas ta.
"Loodame seda "külmetava kunstniku" fondi kasutada erakorralistes olukorrades või kriisides, kus liikmed saavad taotleda väikest toetust. Me loodame, et see fond edaspidi kasvab läbi kunstnike ja, miks mitte, eratoetajate annetuste, mida liit omakorda duubeldab. Solidaarsusfondi idee katsetamine," märkis Ektermann.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Janek Luts





















