Ektermanni sõnul võib eduka oksjoni eest soovida õnne Eesti kunstile, kunstnikele ja kunstiostjatele. Müügis oli EKL-i ajaloolisest kogust ning kunstnike poolt annetatud 162 teost, millest müümata jäi ainult kolm. Müüdud teostega täideti petturite poolt maha jäetud 700 000 eurone auk peaaegu kolm korda suurema summaga.

Sealjuures mitmekordistusid ka oksjonil olnud teoste hinnad: mõne hind neli korda, mõnel teosel lausa 13 korda. "Meie kunstioksjon oli ka natukene eripärane. Tahtsime seda teha üsna laialt ligipääsetavaks ehk alghindu oli 100 eurost kuni 40 000 euroni. Tahtsime tõmmata laiemalt kunstile, kunstiga koos elamisele, kunsti soetamisele tähelepanu. See väljendub ka nendes kerimistes ja kerkimistes," selgitas Ektermann ning lisas, et oksjonit ja selle tulemusi on väga raske prognoosida.

"Kui me suvel sellega tööle hakkasime, siis oli see üks kriisist välja ronimise plaanidest. Kui me selle plaani ära tegime, siis poole pealt ei saa katkestada. Kui me oleme lubanud ostjatele ja huvilistele, et sellise koguse ja valikuga oksjon toimuma saab, siis nii ta läheb. Kuigi lõpuks võtsime vähest teoseid ka kunstikogust, 106, sest annetusi tuli oodatust rohkem."

Jaan Elkeni teos "Juhikabiin" sai haamrihinnaks 205 000 eurot. "See on kõige kõrgem haamrihind, mida on makstud ühe elava kunstniku teose eest. Tiit Pääsukese teose "Lapikakk" haamrihind kujunes 185 000 euroseks. Ljudmilla Siimu "Rõdu" eest käidi välja aga 150 000 eurot, mis on kõige kõrgem haamrihind elava naiskunstniku teose eest. 150 000 maksis ka Olev Subbi "Keskpäev".

Selle pärast, et kunst pärast oksjoneid uuesti publiku silme eest ära kaovad, Ektermann ei muretse. "Ma usun, et Eesti kunsti kogujad on suured Eesti kunsti patrioodid, kunsti toetajad ja kunstielu toetajad ka laiemalt. Mina julgen küll loota, et need teosed kuhugi kapi taha ei kao. Kui me vaatame suuri muuseuminäituseid, siis on alati osa teoseid avalikest kogudest ja teiste etiketil on märge "erakogu". Kogujate valmidus teha uurijate ja näituseasutustega koostööd on päris hea. Nende huvi on ka, et teosed ringleksid ja saaksid uusi kihte juurde," selgitas Ektermann ning lisas, et lepingus on ka klausel, mis nõuab valmidust teha koostööd.

Ektermann märkis, et EKL-il ei ole olnud pretensiooni siseneda oksjoniturule, kust võeti tavapärasele vastukarva välja 2,3 miljonit eurot. "Meil ei ole ka mingit plaani siseneda oma koguga kunstimüügi turule. See oli erakorraline asi. Finantspettuse järel otsustasime üsna kiiresti, et ei lähe riigilt abi küsima, proovime oma jõududega hakkama saada. Kunstikogu oli üks vara, mida pidime realiseerima," tõdes Ektermann.

"Ma pigem loodan, et oksjon ja tähelepanu, mida me saime, ehk hoopis tekitab kunstiostmise ja -omamise vastu huvi. Tulevaste oksjonitel osalemiseks said julgustust ehk ka inimesed, kes on pidanud neid kuidagi elitaarseks või arvanud, et neil pole sinna asja."

Hädavajaliku piiri ületas 2,3-miljoniline rekordoksjon 1,6 miljoni euroga. "Kõigepealt me maksame kunstnikele lubatud protsendid. Nii nendele, kelle teosed tulid kogust, viis protsenti, kui ka värskete annetuste eest, mille eest lubasime 15 protsenti. Vaatame üle ka oma korralduskulud. Pärast seda, kui oleme oma laenud tagasi maksnud ja EKL on finantsstabiilsuse taastanud, teeme juhatusega ettepanekud meie volikogule, kuidas seda erakorralist raha kunsti ja kunstielu toetamiseks kõige paremini kasutada."

"Liidu põhikirja järgi on see meie peamine eesmärk ja ma loodan, et me saame need mõned suunad juba välja öelda novembri keskel toimuval erakorralisel suurkogul," lisas ta.

Ektermann lisas, et tänu edukale oksjonile saab EKL jätta kindlasti osa plaanitud kinnisvarast müümata. "Ülejäänu osas saame anda täpsemad vastused samuti erakorralisel suurkogul."