Kokku müüdi 159 teost ehk 98 protsenti oksjonile pandud 162 teosest.

Liit saab tänu oksjonile petuskeemist tekitatud kahjud ennaktempos katta ning kogu ülejäänud tulu suunatakse Eesti kunstnike ja kunstielu toetamiseks, teatas EKL.

EKLi president Maarin Ektermanni sõnul ületas oksjoni tulemus kõik ootused.

"Oksjonit planeerides ei julgenud me loota, et see katab kogu 700 000 euro suuruse kahju, kunstioksjonid on ju ettearvamatud. Seepärast tõmbasime liidu kulusid kokku ja otsisime ka teisi võimalusi laenukoormusest vabanemiseks. Kuid tänu inimestele, kes otsustasid kunstikogu pärleid ja annetatud teoseid soetada ning kunstnikke ja liitu nii tugevalt toetada, saame nüüd kohustused ennaktempos tasuda ja mõelda läbi plaane, kuidas oma liikmeid ja Eesti kunstielu kõige paremini toetada," ütles Ektermann.

Kunstikogu osaline müük oli erandlik samm, mida sai teha sellisel kujul vaid ühe korra.

"Teadsime algusest peale, et see on ühekordne otsus. Seepärast oli meile oluline korraldada avalik oksjon, kus igaühel oleks võimalus kunstikogust osa saada, mistõttu alghinnad algasid 100 eurost," ütles Ektermann. "Valisime teosed koos ekspertidega väga hoolikalt, et kunstikogu terviklikkus säiliks. Oksjonile läks oluliselt vähem teoseid, kui algselt plaanisime, ning seda suurem üllatus oli meile tulemus."

Kunstnike annetusi koordineerinud Jaanus Samma sõnul väärivad erilist tänu kunstnikud, kes oksjonile oma töid annetasid. "Kõik tööd isegi ei mahtunud oksjonile ja pannakse aasta lõpus EKLi galeriides eraldi näitusmüügile," ütles Samma.

Ajaloolised rekordid

Esimesel päeval koguti 23 500 eurot, teisel päeval 786 400 eurot ning kolmanda päeva maalide, skulptuuride ja tarbekunsti valikust müüdi 80 teost kogusummas 1,5 miljonit eurot.

Laupäeval saavutas kõrgeima hinna Tiit Pääsukese teos "Lapi kakk" 185 000 euroga.

Kogu oksjoni kõrgeima haamrihinna saavutas Jaan Elkeni maal "Juhikabiin", mis müüdi 205 000 euroga. See on elava Eesti kunstniku teose kõigi aegade kõrgeim oksjonihind.

Eesti naiskunstniku teose uue oksjonirekordi püstitas Ludmilla Siimu "Rõdu", mis müüdi 150 000 euroga. Sama hinnaga müüdi Olev Subbi "Keskpäev", mis on Subbi kõigi aegade kõrgeim oksjonihind.

Kunstituru eksperdi Tiina Määrmanni sõnul on erakordselt hea meel, et teoste kunstiajalooline väärtus on positiivses korrelatsioonis nende väärtusega kunstiturul.

Kuhu tulu läheb?

Oksjonitulu läheb eelkõige kevadel petuskeemi tõttu tekkinud kahjude katmiseks, sealhulgas laenu tagasimaksmiseks. Oksjonitulust makstakse ka kunstnikele nende osa müügitulust: liidu kunstikogust müüdud teoste autoritele või nende pärijatele 5 protsenti ja värskelt annetatud teoste autoritele 15 protsenti haamrihinnast.

"Kuigi autoriõiguse seaduse järgi väheneb edasimüügitasu määr kallimate teoste puhul 3 protsendini, maksame oma kunstikogust müüdud teoste autoritele 5 protsenti olenemata haamrihinnast," ütles Ektermann.

Ülejäänud tulu kasutamisel lähtub liit oma põhikirjast, mille järgi on EKL-i ülesanne toetada Eesti kunstnikke ja kunstielu. Juhatus teeb tulu kasutamise kohta ettepanekud volikogule ning osa vahenditest suunatakse kindlasti kunstikogu arendamiseks ja avalikkusele paremini kättesaadavaks tegemiseks.

"Soovime, et otsused sünniksid avatult ja koos liikmetega. Loodame tutvustada täpsemaid plaane juba 16. novembril toimuval erakorralisel suurkogul," ütles Ektermann.

Eesti kunstnike liit korraldas koos Eesti Kunstioksjonid OÜ-ga 8. kuni 10. oktoobrini erakorralise kunstioksjoni, kus läks enampakkumisele 162 teost nii liidu kunstikogust kui ka kunstnike värskete annetuste hulgast, maalist ja graafikast fotode, skulptuursete objektide ja tekstiilikunstini. Teosed valis liit koos kunstiajaloolastest, kriitikutest ja kunstituru asjatundjatest koosneva ekspertkomisjoniga. 

Kunstnike liit korraldas oksjoni, et katta finantspettusega tekkinud kahju. 15. mail 2026 avastas liit, et pangakontodelt oli kuritegeliku skeemi käigus välja kantud ligi 700 000 eurot.