Brigitta Davidjants: "Külmale maale" juures ei ole midagi primitiivset
Brigitta Davidjantsi raamat J.M.K.E. debüütalbumi sünniloost ilmus novembris eesti keeles. Muusikateadlase sõnul võib pungist jääda väljapoole mulje kui millestki primitiivsest, aga "Külmale maale", mis on kõnetanud ka tänapäeva noori näiteks Bostonis, seda ei kinnita.
Originaalis ilmus raamat 2025. aastal maineka Briti kirjastuse Bloomsbury Academic raamatusarjas 33 1/3 Europe. Sarjas tutvustavad eri riikide autorid oma maa muusikaloos tähendusrikkaid albumeid, avades nende kultuurilist, ajaloolist ja ühiskondlikku tausta. Nüüd tõlkis Davidjants oma raamatu ka eesti keelde.
Raamat avab albumi kaudu Eesti 20. sajandi ajaloo sündmusi, sidudes laulude sõnumid Nõukogude okupatsiooni, stalinistlike repressioonide, stagnatsiooniaja, perestroika ja Eesti taasiseseisvumisele järgnenud ühiskondlike muutustega.
"Muusika on mulle lapsest peale olnud väga tähtis, igasugune muusika, aga selle muusika hulgas ka J.M.K.E. väga mõjutas mind ja minu üleskasvamist. Olin umbes 12- või 13-aastane, kui hakkasin rahvusraamatukogus käima, et laenutada "Külmale maale" plaati. Sel ajal ajalooõpikuid väga ei olnud. Ajalootunnid olid hästi igavad, aga sealt plaadilt neid tekste kuulates hakkasin esimest korda mõistma traagikaid eestlaseks olemises. See plaat oli minu ajalooõpik," selgitas Davidjants.
Ta lisas, et punkliikumine jõudis Eestisse enam-vähem reaalajas. "Tänu sellele, et Soome televisioon näitas Sex Pistolsit. Kui ma uurisin naisi pungis, rääkisin tüdrukutega 1970. ja 1980. aastate vahetusest tänapäevani, siis oli selge see, et punk jõudis meieni väga vara. Juba aastal 1980 oli linnaruumis seda näha, kui mitte varem. Aga Eestis pungi idee kindlasti muutus. Punk on väga koha- ja ajastutundlik," märkis Davidjants.
"Pungiteemalises teaduskirjanduses öeldakse tihti, et väga raske on punki üheselt määrata. Temas on mingi režiimivastasus. Meie puhul oli see hilissotsialistlik maailmakorraldus, mille vastu me olime," lisas ta.
Davidjants tõi välja, et Sex Pistols alustas Inglismaal totaalse vaesuse ajal. "Ei tahtnud telekat lahti teha, sest tulid jälle uudised uute tehaste sulgemisest. Inimestel oli tunne, et tulevikku ei olegi kohutavas majanduskriisis. Igal ühiskonnal on oma probleemid, see on ka Eesti punki vaadates selge: iga kümnend leiab omad asjad, millega ta tegeleb," tõdes Davidjants.
"Külmale maale" on Davidjantsi sõnul muusikaliselt tugev album. "Ma saan aru, et kui punki ei kuula, siis võib tunduda, et mis see siis nüüd ära ole. Meil on arusaam, et punk on midagi primitiivset. Aga minu meelest see ei ole primitiivne, muusikaliselt primitiivne. Kõik need meloodiakontuurid ei ole primitiivsed, seal on huvitavad harmooniad, väga olulised sõnamängud, muusika ja tekst käivad käsikäes, järgmisel hetkel vastanduvad," rääkis ta.
"Küsisin endalt raamatut kirjutades korduvalt, kas see on mulle tähtis sellepärast, et ma olen eestlane, või ongi J.M.K.E. päriselt hea bänd. Kui ma olen käinud seda raamatut tutvustamas, Prahas või Bostonis, siis ma saan aru, et see on ikkagi hea muusika, mis kõnetab inimesi," lisas Davidjants.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Delta", intervjueeris Ivo Heinloo





















