Timothy Snyderi uurimistöö keskmes on olnud Kesk- ja Ida-Euroopa ajalugu ning holokaust. Oma uues teoses käsitleb Snyder holokausti ka Eestiga seotult.

Ajaloolane Andres Kasekamp selgitas "Aktuaalses kaameras", et Snyderi üks peamiseid argumente on see, et seal, kus riik või riiklikud struktuurid olid nõrgad ehk aladel, mis kannatasid nii nõukogude okupatsiooni kui saksa okupatsiooni all, oli juutide staatus palju traagilisem kui teistel Lääne-Euroopa aladel.

Nii toobki Snyder oma raamatus kahe vastanduva näitena välja Taani ja Eesti. Taani suutis ka okupatsiooni ajal oma valitsuse ja parlamendi säilitada ning seal pääsesid holokaustist ka peaaegu kõik juudid. Eesti see-eest on üks vähestest riikidest, mis kuulutati juutidevabaks. Selle näitega tõestab Snyder oma väidet, mille kohaselt tugeva riikliku struktuuriga riikides olid juudid saksa võimu eest holokausti ajal paremini kaitstud.

Teise tugeva argumendina märgib Snyder, et meie tänane maailm on Hitleri aegsele märksa sarnasem, kui me tunnistada tahaksime ja seega peaks holokausti käsitlema ka hoiatusena tuleviku osas.

Ajaloolane ja politoloog Andres Kasekamp leiab, et Snyderi käsitlus, mille kohaselt Hitler oli mõjutatud ökoloogilistest ideedest ja holokaust võiks ka täna mõjuda hoiatusena, nõuab diskussiooni. "Snyder on muidugi väga ambitsioonikas. Põhiliselt on tal üks väga suur ambitsioonikas väide, mis on huvitav, aga võib-olla mitte sada protsenti veenev."

Timothy Snyderi teose "Must Muld" andis välja kirjastus Varrak.