TRISTAN PRIIMÄGI: Ilves, karu ja kolm naaritsat

Iga tõelise kunstiakti taga - ja ma ei räägi riiklikul algatusel ja finantseerimisel sündinud n-ö kunstist, millest meil on säilinud igasuguseid näiteid Nõukogude Liidu ajast -, vaid päris kunstist. Iga tõeline kunstiakt on väljakutse status quo'le. See ohustab seda. Muidu oleks ju tegemist selle tavalise igava värgiga. Kunst on kunst, kui see teeb midagi teistmoodi, loob midagi uut, ja see on alati, a priori, väljakutse status quo'le.

Toomas Hendrik Ilves Tallinn Music Weeki avamisel 2014.

Tundub, et vägivallaga ei šokeeri enam kedagi, ja ka seksiga väga mitte, sest pornokomiskon istub juba ammu jõude, käed tegelemas millegi vajalikumaga. Mis on ju väga tore. Märk arenenud ühiskonnast! Netiporno ja päevauudiste vilkuvate virvatulede valguses astume rahulolevalt uude, arenenumasse tulevikku, kus tabusid korrigeerib meie sisemine arenenud pieteeditunne, nagu valmis ühiskondades ikka.

2015. aastal on tundunud, et muusika ja film ei suuda enam avalikkust sellisel moel loksutada, et muutuks seesama president Ilvese status quo. Ma räägin siin Kaur Kenderi „Untitled 12” ja Rael Arteli holokaustinäituse tüüpi provokatsioonist. Võib olla ei ole alalhoidlikumatel filmitegijatel peale „Magnuse“ juhtumit – seda valusat laksu vastu sõnavabadust – enam isu sarnasteks eksperimentideks. Võib olla ei saagi paati väga loksutada, kui riik on kruiisi kinni maksnud.

ARO VELMETI intervjuu TIMOTHY SNYDERIGA. „Holokausti õppetunnid Eestile ja maailmale”

Timothy Snyder on Yale'i ülikooli ajalooprofessor. Tema kuulsaim eesti keelde tõlgitud teos on „Veremaad”, milles Snyder avab natsliku Saksamaa ja Nõukogude Liidu poolt Ida-Euroopa aladel, sealhulgas Baltikumis, toimepandud massimõrvu. Snyder väidab, et kahe totalitaarse võimu omavaheline suhestumine võimaldas nende kuritegudel võtta enneolematud mõõtmed. Snyderi uusim raamat kannab pealkirja „Must maa: Holokaust kui ajalugu ja kui hoiatus”. Selles teoses esitab Snyder uue tõlgenduse holokausti põhjustest,keskendudes riigistruktuuride hävitamise ja Hitleri ökoloogilis-apokalüptilise visiooni kriitilisele tähtsusele massimõrvade võimaldamises.

KAAREL PIIRIMÄE: Vabadus saada ukrainlaseks, olla ukrainlane ja surra ukrainlasena

Timothy Snyder, „Punane prints: ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud“. Inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa, toimetanud Egle Pullerits. Varrak, 2015. 269 lk.

Timothy Snyderi 2008. aastal inglise keeles ja käesoleval aastal ka eesti keeles ilmunud teos „Punane prints“ on suurepärane käsitlus Kesk- ja Ida-Euroopa ajaloost XX sajandi esimesel poolel. Snyder jälgib peategelase, Habsburgide soost Austria ertshertsogi Wilhelmi (1895–1948) erakordset teekonda lapsepõlvekodust Aadria mere ääres Poola ja seejärel Ukraina troonipretendendiks, Esimese maailmasõja aegsest Austria armee ohvitserist ja Ukraina polkovnikust brittide ja prantslaste spiooniks Teises maailmasõjas, vasakpoolsest monarhistist fašistiks ja demokraadiks, kadetikooli askeedist Pariisi homobordellide elunautlejaks – Wilhelmi kasvamist ja arengut, visioone ja unistusi XIX sajandi keisririikide ajastust kuni tema elu trööstitu lõpuni Nõukogude türmis.

ELO KIIVET: Arhitektuurikorruptsioon või ruumiporno?

Kalarand ja Admiraliteet – Tallinna linnavalitsus õpetab, kuidas raiuda kivisse mereta linn.

Korruptsioon arhitektuuris on teema, millele olen viimasel ajal tihti mõelnud. Millegipärast seostatakse korruptsiooni eelkõige pistise või altkäemaksuga, unustades selle kõige olulisemad komponendid – eetika ja moraali. Õigekeelsussõnaraamatut appi võttes tuleks meelde tuletada mõiste olulisim seletus: kõlbeline laostumus. Korruptsiooniga ei pea alati kaasnema majanduslik kasu, juba see on probleem, kui jäetakse tegemata midagi, milleks amet või (eriala)teadmised kohustavad.

REET VARBLANE: Kas on õige visata vanniveega ka laps välja?

Jaan Elken: „Parem on olla millegi suurema sünni kui surma juures.“

Möödunud kolmapäeval õhtul tuli Tartu ülikooli avalike suhete osakonnast ootamatu teade, et „Tartu ülikool ja Tartu kõrgem kunstikool kavandavad vastutuse jagamist maalikunsti hariduse andmisel“, mis inimkeeli ümber pannes tähendab TÜ maaliõppetooli ja maalikunsti õpetamise kaotamist, seda nii bakalaureuse- ja ka magistritasemel, ja maalikunsti esimese astme kõrghariduse andmist Tartu kõrgemas kunstikoolis.

TÕNU REIMANN: Konkurss kui vaade tulevikku

Keelpillimängijate konkursi tugevaima rühma moodustasid tšellistid

Ära tegime! – võivad kergendunult ohata korraldustoimkonna liikmed ja konkursi algatajad. Tegemist ei olnud äkkmõtte realiseerimise, vaid tunnetatud vajadusega täita tühimik meie keelpillimuusika alal. See tühimik on ennast meelde tuletanud 28 aastat, kuid tegutsemiseks vajalikke eeldusi nappis. Tavaliselt mainitakse siinkohal esimese asjana raha – eks idee ja teostus maksavadki –, aga tõeliselt väärtuslik ja tulemusteni viiv on see energia, mis idee teostamisse panustatakse. See, et Eesti keelpilliõpetajate ühingu (ESTA) liikmete seast on moodustunud tegutsev tuumik, kes selle ettevõtmise suutis läbi viia, äratab lugupidamist.

PEETER MÜÜRSEPP: Mis asi see on, mida nimetatakse teadusfilosoofiaks

Ilmselt on nii, et teadusfilosoofia filosofeerib teadusest, nii nagu näiteks ajaloofilosoofia filosofeerib ajaloost, kunstifilosoofia kunstist, religioonifilosoofia religioonist, jne. Filosofeerimisena kiputakse mõnikord mõistma lihtsalt üldistatud juttu vastavast valdkonnast. Pigem on filosofeerimine siiski seotud käsitletava valdkonna määratlemise, piiritlemise ja aluste leidmisega, olemuse analüüsiga. Nii on lugu ka teadusfilosoofiaga.

ANNEKATRIN KAIVAPALU: Hõimurahvaste lähisuguluse taga on keel

Soomlased ja soomerootslased on eesti ja soome keele sarnasust nägema tunduvalt altimad kui eestlased ja eestivenelased .

Eesti ja soome keelt on võrdlevalt uuritud juba XVII sajandist peale. Vanima tuntud kontrastiivse võrdluse leiab Michael Wexoniuse väitekirjast, kus ta on Eskil Petraeuse soome keele ja Heinrich Stahli eesti keele grammatikale tuginedes esile toonud 14 sarnasust, sealhulgas käänamine ja pööramine.

75-aastast Eesti Kirjandusmuuseumi kummitab projektipõhine rahastus

Veneetsia arhitektuuribiennaalil Baltimaade ühismeeskond projektiga „Balti atlas“.

Helsingi raamatumess: Soome ja Venemaa suhetest mitme nurga alt

Teaduse varjatud karid ja vaalad

Arvustamisel

Timothy Snyderi „Punane prints“

ERSO-lt heliloojate liidu sünnipäevaks

Dokumentaalfilmid „Hundi süda sees“ ja „Jüri“

Viljandi kitarrifestival

Kohalugude CD „Linda kivist Lilla Daamini“

Digiajastust rääkivad romaanid: Dave Eggersi „Ring“ ja Enrique Vila-Matase „Dublinesk“

„Natuuri rikkus. Eluläheduse idee ja Düsseldorfi koolkond“ Kumus

Tiiu Rebase kureeritud aktsioon Balti jaamas ja Peeter Lauritsa „Codex naturalis“ Vaalas

Mängufilm „Minu ema“ ja lühifilm „Piirid“

Marcel Maussi „Essee kingist: Vahetustegevuse vorm ja mõte arhailistes ühiskondades“

Theatrumi „Reha“, tantsuteater Fine 5 „Hästi treenitud klaviir“ ja Henri Hüti „Performance with Subtitles“