Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse osakonna professor Hilkka Hiiop ütles, et Ackermanni loomingut on suhteliselt vähe uuritud. "Nüüd me olemegi rakendanud selliseid kaasaegsemaid metoodikaid, kunstiajaloolise stiilianalüüsi kõrvale toonud ka erinevad tehnilised uuringud," ütles Hiiop "Aktuaalsele kaamerale".

Pea kõik Ackermanni tööd on aegade jooksul üle värvitud. Ühe Karuse kantsli serva varju jäänud näo põhjal võib aga oletada et algselt oli tegemist värviküllaste skulptuuridega. Koos keskkonnauuringute keskusega üritatakse metalliosakeste tuvastuse abil panna paika millised need kunagised pigmendid olla võisid. Maksu- ja tolliameti abiga tehakse aga röntgenuuringuid.

"Erinevad uuringud - arhiividokumendid, kunstiajaloolised vaatlused ja siis kõikvõimalike loodusteaduslike meetodite omavaheline kombineerimine on tegelikult see, mis peaks andma tänases seisus maksimaalse uurimistulemuse," lisas Hiiop.

Neli aastat kestva Ackermanni projektiga saab tema looming 3-D mudeldatud ja seda on võimalik siis näha virtuaalsel kujul. Aastal 2020 peaks avatama Tallinnas Niguliste muuseumis aga suur ülevaatenäitus. Lisaks on plaanis avaldada Ackermannist rääkiv monograafia.