Galerii: Christian Ackermanni teoste uurimine on jõudnud Raplamaale Hageri kirikusse ({{commentsTotal}})

14. mail võeti Eesti barokiajastu skandaalseima ja andekama puunikerdaja Christian Ackermanni puuskulptuurid altariseinast maha, valgustati röntgeniga läbi ja toimus ka 3D mudeldamine. 15. mail tehakse kulla- ja hõbedauuringuid.

Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Tiina-Mall Kreem sõnas "Aktuaalsele kaamerale", et Hageri kiriku altarisein on täis saladusi. "Hageri altariseinal on kindlasti Ackermanni nikerdatud osi, aga see altarisein on kindlasti üks mõistatuslikumaid, sest me täpselt ei tea, millal meister üldse selle altariseina tegi," sõnas ta.

"Sten Karling, kes on Eesti puunikerduskunsti suur uuriaja on öelnud, et see on Ackermanni üks viimaseid töid," lisas Kreem ja tõdes, et temal on seda raske uskuda. "Ma vaatan seda lõikejoont ja seda ornamenti, mis Ackermann siin on kasutanud ning ma arvan, et see on pigem Ackermanni üks varasemaid töid."

1730. aastatel ehitas Johann Valentin Rabe altariseina ümber, kuid pole teada, kui palju kasutati Ackermanni nikerdusi. Tänaste uuringute põhjal võib aga oletada, et mängus oli veel kolmandagi meistri käsi. "Meil on arvamus, et Ackermann ei töötanud üksi, vaid tal oli abilisi," selgitas kuraator ja tõi välja, et üks nendest on olnud päris osav Ackermanni jäljendamas. "On aru saada, et see ei ole Ackermann, aga kes see oli, seda me ei tea."

Esimesed värviproovid näitasid, et algselt oli Hageri kiriku altarisein rõõmsates värvitoonides.

Cristian Ackermannile on Eesti omistatud paarkümmend altarit ja kantslit, millest pooleteise aastaga on läbi uuritud kaheksa. Varem on Ackermanni teoseid uuritud stiilikriitiliselt, kuid tehnilisse teostusse süvenetakse esmakordselt.

Hageri kirikus jagub tööd nii Eesti Kunstimuuseumi ja kunstiülikooli teadlastele ja üliõpilastele, maksu- ja tolliameti spetsialistid aitavad skulptuure läbi valgustada. Uuringu tulemusi saab jälgida siit.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: