Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Tiina-Mall Kreem sõnas "Aktuaalsele kaamerale", et Hageri kiriku altarisein on täis saladusi. "Hageri altariseinal on kindlasti Ackermanni nikerdatud osi, aga see altarisein on kindlasti üks mõistatuslikumaid, sest me täpselt ei tea, millal meister üldse selle altariseina tegi," sõnas ta.

"Sten Karling, kes on Eesti puunikerduskunsti suur uuriaja on öelnud, et see on Ackermanni üks viimaseid töid," lisas Kreem ja tõdes, et temal on seda raske uskuda. "Ma vaatan seda lõikejoont ja seda ornamenti, mis Ackermann siin on kasutanud ning ma arvan, et see on pigem Ackermanni üks varasemaid töid."

1730. aastatel ehitas Johann Valentin Rabe altariseina ümber, kuid pole teada, kui palju kasutati Ackermanni nikerdusi. Tänaste uuringute põhjal võib aga oletada, et mängus oli veel kolmandagi meistri käsi. "Meil on arvamus, et Ackermann ei töötanud üksi, vaid tal oli abilisi," selgitas kuraator ja tõi välja, et üks nendest on olnud päris osav Ackermanni jäljendamas. "On aru saada, et see ei ole Ackermann, aga kes see oli, seda me ei tea."

Esimesed värviproovid näitasid, et algselt oli Hageri kiriku altarisein rõõmsates värvitoonides.

Cristian Ackermannile on Eesti omistatud paarkümmend altarit ja kantslit, millest pooleteise aastaga on läbi uuritud kaheksa. Varem on Ackermanni teoseid uuritud stiilikriitiliselt, kuid tehnilisse teostusse süvenetakse esmakordselt.

Hageri kirikus jagub tööd nii Eesti Kunstimuuseumi ja kunstiülikooli teadlastele ja üliõpilastele, maksu- ja tolliameti spetsialistid aitavad skulptuure läbi valgustada. Uuringu tulemusi saab jälgida siit.