Barokkskulptori Christian Ackermanni pärand koondati teadusveebi
Kunstiajaloolased ja restauraatorid on koondanud kuulsa Eestis tegutsenud barokkskulptori Christian Ackermanni pärandi uudsesse teadusveebi, kus igaühel on oma silmaga võimalik näha Ackermanni tööde juures rakendatud moodsaid tehnilisi uuringumeetodeid.
Barokkkunsti aarded on kättesaadavad nii 3D-mudelina kui ka röntgeni- ja infrapunapildi kaudu. Enamasti kõrgel pühakodade võlvide all paiknevad skulptuurid on nüüd detailideni vaadeldavad teosed ja kättesaadavad nurga all, mida siiani said endale lubada vaid üksikud uurijad ja konserveerijad.
Christian Ackermann on saksa päritolu Eesti barokkajastu puunikerdaja, kelle töökojas valmisid aastatel 1680–1710 kõik Põhja-Eesti tähelepanuväärsemad kirikusisustuselemendid. Tema peateos on Tallinna Toomkiriku kuninglik altar. Aasta tagasi algas suur eri valdkondi siduv Ackermanni loomingu uurimisprojekt, mille tulemused on nüüd nii teadlastele kui kunstihuvilistele kättesaadavad veebiplatvormi kaudu.
"Võimalik on näha seda, mida reaalelus ei ole võimalik kõrvutada. Vaadata lähivaates ja hakata aru saama, milline on Ackermanni käekiri, kuidas ta töötas, vaadata skulptuuride sisse, nende ümber. Aga teiselt poolt on see tehtud nii, et ta oleks atraktiivne külastajale või kunstihuvilisele, et näha neid asju, mida tavapäraselt ei näe ja õppida tundma ühe meie barokkajastu suurima meistri loomingut," rääkis Eesti Kunstiakadeemia professor Hilkka Hiip "Aktuaalsele kaamerale".
Röntgeni ja infrapunauuringud võimaldavad täpsemalt määratleda ka Ackermanni loomingu algupära.
"Eelkõige vaatame üle Ackermanni loomingut selles prismas, kas kõik see, mis on Ackermannile omistatud, on ikka Ackermann. Tegelikult ka see, mis on väga tähtis teada, aga mida me tihtipeale ei taju, et isegi tööd, mida me nimetame Ackermanni ringi kuuluvaks, neid on hilisematel sajanditel kõik ümber ehitatud, üle värvitud," lisas Hiiop.
Ackermanni skulptuuride detailne uurimine võimaldab teha järeldusi barokkkunsti kohta laiemalt.
"Varem püüdis uurija vaadata värvikihtide alla ja näha seal seda Ackermanni lõikejoont, aga praegu vaadatakse kompleksselt ka seda, kuidas Ackermanni kujud olid polükroomsed, kuidas nad olid värvitud, kuidas nad naeratasid. Kõik see on oluline, kui me tahame aru saada, kuidas barokk-kunst omal ajal mõjus," selgitas Eesti Kunstimuuseumi kuraator Tiina-Mall Kreem.
Ackermanni veebiplatvormi esitlus toimub sel reedel Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus, kus paikneb meistri viimane ja keeruka saatusega töö: meisterlike nikerdustega kantsel.
Toimetaja: Merit Maarits